13. Caspar Schuwenflug

Caspar Schuwenflug

Caspar Schuwenflug, kes ise nimetas end Schuwempflug, oli Osilia piiskop 1420-1423. Schuwenflug oli pärit Warmiast Pasymist Poolamaalt. Ajavahemikul 1398-1416 oli ta notar. Augustis 1404 ja jaanuaris 1405 mainiti teda Padovas (Veneetsia lähedal). 1405 sai temast arstiteaduste doktor. 1411-1416 oli ta Warmia kanoonik. Ta osales Konstanzi oikumeenilisel kirikukogul. 1418-1419 oli ta Warmia praost, seejärel Liivi ordu kõrgmeistri kaplan ja Fromborki (Frauenburg) toomhärra Poolas.

Schuwenflugi on mainitud 13. septembril 1414 Saksa ordu kõrgmeistri teates Liivi ordu maameistrile kui Saksa ordu saadikut oikumeenilisel kirikukogul. 1418 arutasid Schuwenflug ja Saksa ordu prokuraator paavsti juures Riia peapiiskopkonna omandi üle, millest Schuwenflug andis 13.5.1418 Saksa ordu kõrgmeistrile aru. 19. mail saatis Schuwenflug kõrgmeistrile oma soovituse ja 26.7.1418 saatis Schuwenflug meistrile oma tänukirja. 4.5.1418 esitles Schuwenflug end Gniewi (Mewe) komtuuri Johann von Zelbachi juures. 13.5.1418 mainis Martinus V teda oma teates vaherahu sõlmimisest Saksa ordu ja Poola vahel.

Schuwenflug oli seotud Riia peapiiskopi Johannes VI Ambundi ametissemääramisega, mistõttu augustis 1418 soovitas Saksa ordu kõrgmeister Michael Küchmeister von Sternberg määrata paavstil Schuwenflugi mõnele vakantseks jäävale ametikohale Preisimaal või Liivimaal. Nii määraski paavst Martinus V 8.1.1420 Schuwenflugi Osilia piiskopiks. Haapsallu jõudis Schuwenflug aga alles sama aasta juuli alguses. Ta saatis 7.8.1420 Saksa ordu prokuraatori kaudu kirja Martinus V-le, milles kirjeldas oma valduste olukorda. Taani kuningas Erik teatas 25. septembril 1420, et võttis Schuwenflugi ja Osilia oma kaitse alla. Schuwenflug saatis 4.11.1420 kirjad paavstile, Poola kuningale ja Leedu suurvürstile vaherahu sõlmimise asjus. Caspar Schuwenflug suri 10.8.1423 Itaalias Montefiascones.