Tagavere mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu

Tagavere mõis

Esimesed teated Tagavere (Tackfer) mõisast Lääne-Nigula aladel on aastast 1493. Hiljem on teada, et Peter von Hoseden pantis mõisa Osilia piiskopi Johannes von Münchhauseni (piiskopina 1542-1560) pojale Christoffer (Cristoph) von Munchhausenile 10000 Riia marga eest. Cristofferist tuli aastal 1558 isa abiga Läänemaa stiftfoogt. Kui piiskop von Münchhausen piiskopkonna 1559 a. sügisel Taani kuningale maha müüs ja ise perekonnaga Liivimaalt lahkus, lunastas Peter von Hosedeni sugulane "Vetter" Jorgen von Hoseden mõisa välja ja müüs selle 13000 marga eest kasupoeg Claus Aderkasele, kes selleks ajaks oli tõusnud Läänemaa stiftfoogtiks. Jorgen oli Claus Aderkase onu. Müügiga olid nõus kõik Peter von Hosedeni pärijad ja Tagavere kantakse Klaus Aderkase nimele 1.3.1563. Liivi sõja käigus seoses Rootsi vallutusega Aderkas põgenes ja mõis riigistati. 10.9.1564 läänistas Rootsi kuningas Erik XIV 24 adramaad 35 adratalupoja ja 24 üksjalaga teadaolevalt kolmele isikule: Hennrich Ruth, Hennrich von Fulda, Hanns Crafft. Mingil moel siirdub Tagavere mõis seejärel tolleaegse Läänemaa stiftfoogti Johann Maydelli käsutusse. 21.3.1584 koostatakse väljaostuleping mõisa endise omaniku Claus Aderkase poja Klaus Aderkase ja Johann Maydelli vahel. Klaus Aderkas Kärblast kohustub 4 aasta jooksul välja maksme isa võlad, 9 000 Riia marka ja Johann Maydell annab talle kohe tagasi Tagavere mõisa. Seejärel müüb Klaus Aderkas 24.6.1589 mõisa oma naise Elisabeth Schlippenbecki nõusolekul Johan Zoege lesele Kiltsi mõisaomanikule Margaretha Gilsenile hinnaga 2100 riigitaalrit. Margaretha esimene abielu oli von Zoegega. Nähtavasti siirdus sedasi mõis Otto von Zoegele , kes pärandab 3.2.1616 kogu oma vara, sealhulgas Tagavere mõisa Gabriel, Bengti p Oxenstiernale, kes ajavahemikul 1611-1617 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur ning  ajavahemikus 30. 8.1645-4.6.1647 Liivimaa kindralkuberner. 26.3.1651 sai ta krahvitiitli ja immatrikuleeriti 1652. 8.3.1650 müüb Gabriel Oxiensterna Tagavere jälle Aderkastele. Seekord oli ostjaks Margaretha Gilseni pojapoeg ooberleitnant Fabian Jürgeni p. Aderkas. Hinnaks on märgitud 5500 riigitaalrit. Ostuleping ise sõlmiti juba 6.6.1650.