Vaimõisa mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu

Vaimõisa mõis

Märjamaa aladel olnud Vaimõisa mõisa (Waddemois) esmamainimine oli 1426.a. kui Herman Lode mõisa ära pantis. 1494. a on mõis Hans Varensbecke von Widemoisen käes. 1732.a. meeskohtu andmetel müüs 1529. a Gerd Drolshagen Claus Clauson von Ungernile, kes omakorda müüs mõisa 1560. a Hinrich Farensbeckile. Andmetes on segadust, sest 1720.a restitutsiooniaktide järgi ostis Gerd Drolshagen mõisa alles 1533.a. Ritzerd Lodelt. Heinrich Farensbeck vanema nimel on mõis 1596.a. Tema poja Hansu tütrega abiellub Georg Anrep ja saab mõisa. Anrep on kõrvuni võlgades ja mõisal on mitmed immissioonid. Rootsi kuninga Gustav Adolfi ajal võetakse mõis kroonule. 1621. a doneeritakse Vaimõisa major Hans Fersenile Raikkülast Harju-Viru õiguse järgi.

On olemas arvamus, et  mõis oli olemas juba 13. sajandil ning oli keskajal välja ehitatud arvatavasti kivist vasalli- ehk väikelinnusena.