Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu.
Haeska mõis
Haeska (Hasik) on olnud algselt Haapsalu toomkiriku lauamõis, mida on mainitud aastal 1560 ja oli seega olemas enne piiskopkonna müüki Taani kuningale. 6.10.1563 läänistas kuningas Rootsi kuningas Erik XIV Martna aladel asuva mõisa Klaus (Claes) Kursellile. 1569. a võeti mõis tagasi riigile. Rootsi kuninga Johann III läänikirja alusel 1569.a. oli Haeska mõis koos kõikide teiste kuningas Erik XIV poolt kingitud maadega Claes Kursellilt reetmise pärast ära võetud. Haeska mõis kinnitatati läänikirjaga 5.12.1572 tema vendadele Wolter ja Jost Kursellidele. Seejärel oli Liivi sõja käigus 1576-1581 Haeska venelaste võimu all. 30.8.1591 said vennad kuningas Johann III kirja alusel mõisa endale tagasi. Vahepeal oli aastast 1586 mõisa valitsenud Fabian Wrangell. Haapsalu asehaldur Wolter Kursell suri 1604 ja seejärel valitsesid mõisa tema lesk Anna Taube ja tütar Marie kuni 1626. a. Marie Kurselli ja Tõnis Wrangelli poeg Wolter Wrangellile kuulus Haeska 1655-1672. a, tema invaliidsuse tõttu oli mõis panditud võlausaldajatele, kelle hulgas on Mäemõisa mõisnik Heinrich Kursell ja Victor Aderkas.