Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Sipa mõis
Kullamaa aladel eksisteerinud Sipa mõisa mainitakse Libelli nime all esimest korda 1414. Mõisapõldude suuruseks anti siis 6 adramaad ja talumaade suurus 32 adramaad. Sipa mõis olla eraldatud Loodna mõisast. Arvatakse, et Sipa koos Loodna ja paljude teiste küladega läänistati juba 1196. aastal Taani rüütlile Odward von Lodele ja 1222 aastal kinnitati need maad Odwardi pojale Heinrichile. 1238. a. kinnitas Saare-Lääne piiskop siinsete maade kuulumist Lodedele. 13. sajandi lõpul Taani ja Saare-Lääne piiskopkonna vahelises piirilepingus leidub märge Odward Lode nimelisest maavaldajast. 15 sajandi lõpul või 16 sajandi algul olevat Kukruse mõisnik Hans Lode müünud Sipa mõisa von Tülenile. Kuna algallikaid pole enam säilinud ja informatsioon pärineb Loodna maade tagasinõudmise protsessilt 1528 aastast, siis hilisemad ajaloolased on kahtlustanud siin võltsitud andmete esitamist piiskopile. On teada, et 18.1.1510 sõlmisid Sipa mõisniku Diedrich Tule (Tülen) lese Anne võlausaldajad omavahel lepingu, mille järgi Anne pidi Ellamaa küla üle andma Claus Holsteverile, mille vastu pidi Anne saama 550 marka. Tucke küla pidi Anna andma Peter Ixkullile 600 marga eest 1527. aastal müüsid Jürgen Lieve pärijad mõisa koos 18 taluga Johan Hattorpile. Säilinud on Sipa ja ordule kuulunud Sõtke mõisa vahelise piiri kirjeldus 1530 aastast, kus piiriks oli Kütkeoja ja vana ristikivi, millel ordumeistri rist juba 1464, asus raba serval Pitkamäel. Johanni poeg Aleff Hattorp valdas mõisa veel Liivi sõja ajal. 10.9.1564 kingiti mõis Ake Bengtsonile ja Hermann Flemingile igaveseks. Pärast isa Hermann Flemmingi surma pärib mõisa Claes Flemming. 1591. a jagati mõis Flemmingite ja Anna Hattorpi vahel. Mõisa all oli 2 veskit 2 adramaaga, 23 talu 15 adramaaga, 1 üksjalg ja 2 vabadikku. 6,5 adramaad oli harimata ja 5 üksjalakohta tühjad. 22.6.1595 immiteeriti Pool mõisast Claus Flemingile, pool Anna Hattorpile ja ta kaaspärijatele.
Hermann Persson (ka Pedersson) Fleming (soome keeles Herman Pietarinpoika Fleming), kes elas 1520–25.3. 1583, oli Rootsi sõjaväelane, admiral ja riigitegelane. Aastatel 1564–1565 oli ta Eestimaa asehaldur.
22.6.1617 omandas ostu-müügi lepinguga mõisa Reinhold Fabiani p Fersen, kelle järeltulijate käes oli see 1816. a-ni.