Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Liivi mõis
Kullamaa aladel olnud Liivi mõisast (Parmel) on esimesed teated 29.6.1389 kui Hincke Live vahetas oma mõisa Daugava ääres Bartholomeus von Tiesenhauseniga Parmeli mõisa vastu. Vahetuslepingus nimetatakse Liivi mõisa alla jäänud Logalepa (Laleppe, Lodepe), Hopeselle (Ubasalu) ja Sikenkoske (Vana-Vigala) külasid. 1396. a ostis Hinke Live juurde Entse, Madaste ja Weidelvere külad. Lievenitele jäi mõis kolmeks sajandiks (8 põlveks). Liivi mõisale kuulusid 16. sajandi keskel 60 adratalu 25 adramaaga ja 7 üksjalga. Mõisapõldude suurust hinnati 6 adramaale. Tiesenhausen ise suri aastal 1397. 1420. a kuulus mõis Hincke Live pojale Ludeke Livele. 1457. a oli omanik Ludek Ludeki p Live, aastal 1500. a Jürgen Ludeki p Live, kes suri enne aastat 1525. Seejärel valitses mõisa Jürgeni lesk ja lese poeg esimesest abielust Kersten Titfer. Nad said Liivi mõisa 7 aastaks kasutada. 26.4.1542 Jürgen Liveni pärandi jagamisel sai Liivi mõisa tema teine poeg maanõunik Heinrich Live.
Kuna rootslaste võimu saabumisel Heinrich Lieven ei allunud Rootsi kuningale, siis võeti 1582. a. temalt mõis ja anti pandiks Hans Wachtmeistrile. Viimaselt ostis mõisa tagasi Heinrichi poeg maanõunik ja oberst Reinhold Lieven, millele sai ka kinnituse, kuna oli Rootsi riigile truu olnud. 1583. a aastal oli tema mõisapõldude suuruseks 3 adramaad, millest 1 oli harimata. Külade kaupa: Mõrdu 7 adm (harimata 5), Logalepa 5 (0,5), Ubasalu 5 (1), Madastest 3 harimata adramaaga ja Henuste 5 (4). Kokku seega 28 adramaad, millest harimata 13,5. 1591. a ostis Reinhold Lieven juurde Libumäe. Pärast Reinhold Lieveni surma 1615.a. sai testamendi järgi mõisaomanikuks tema poeg Berent Lieven (u 1590-1649). Mõisa suurus 30 adramaad. 1653. a oli mõisaomanikuks Reinhold, Berenti (Bernhardi) p Lieven, tulevane kindralmajor ja Saaremaa kuberner (1621-1665). 1661-1694. a Liivi mõisa omanikuks eelmise vend Berend (Bernhard) Otto von Lieven (1625-1700). 6.9.1663 pantis vabahärra Bernhard Otto von Lieven mõisa oma tädimehele Reinhold Johann Uexküll-Güldenbandile. Liivi mõisa alla kuulus ka Ubasalu küla. Hinnaks oli 1000 riigitaalrit. 27.7.1669 saab Reinhold Ubasalule lisaks veel 7 adramaad Localepi külast hinnaga 1828 riigitaarit. 26.5.1670 immiteeritakse Liivi mõis Reinhold Johann Uexküll-Güldenbandile, seniks kui Bernhard Otto von Lieven 1000 riigitaalrit võlga ära maksab. 3.3.1671 pantis Bernhard Otto von Lieven mõisa Tallinna linnusekohtu kaasistujale Wilhelm Lindtmannile 8000 riigitaalri eest, kelle pant iganes 1691. Aastal 1689 oli mõisa väärtuseks hinnatud 22500 riigitaalrit. 1682. a kaebavad Reinholdi pojad Hermann, Johann ja Otto, et isa ei saanud neid maid tegelikku valdusse ja nüüd on koos Liivi mõisaga loovutatud Lindtmannile, kes on maksnud aastal 1668 Lievenile 13000 riigitaalrit.
Pärast segaseid tehinguid ja lubadusi loobus Bernhard Otto, Bernhardi p von Liven kõigist õigustest mõisale ning Ülemmaakohus kinnitas Liivi mõisa tema laste Bengti, Wilhelm Otto ja Ingeborg Lindtmanni pärusomandiks. Need müüsid 5.3.1694 oma õigused edasi Claus Georg Freyburgile ja Nicolaus Vetternile. Liivi mõisa ostsid oksjonil 22500 riigitaalri eest Claus Georg Freyburg ja sillakohtunik Nicolaus Vettern. Mõis jagati nende vahel pooleks. Tehingu kinnistamise ajaks on teada 18.7.1694.