Kaarma kirik

Kaarma kirik

Rajati peatselt pärast 1260.a. ülestõusu mahasurumise käigus hävitatud Kaarma maalinna (Carmel) lähedusse 1262. aastal piiskopiks tõusnud Hermanni eestvedamisel. Algselt rajati romaani akendega käärkamber, nelinurkne koor ja oli algul ühelööviline. Ehitamisele kulus umbes 10 aastat. Umbes 1300 pikihoone võlvid varisesid ja neid ei taastatud.

Hiljem lisati teine võlv ja arvatavasti 1407.a. torn. Siis loeti, et kirik sai sedasi lõpuks valmis ja torni seinale peasissekäigu kõrvale pandi plaat, kus kirjas  SEL-AAS-TAL ON-SE KIRIK-WALMIS-SA-NUD-PET-RI-PAE-WAL-AN 1407. Väidetakse, et need on vanimad teadaolevad eestikeelsed kirjaread, kuid kirjastiil ja sõnastus viitavad hilisemale ajale. Kirik kannab nime Kaarma Peeter-Pauli kirik.

Pidevalt rekonstrueeritud väliste tugipiilarite tõttu on algne kiriku ilme täiesti rikutud. Osa aknaid on suletud. Aastal 1835 asutas kiriku pastor Saaremaa esimese laulukoori.

 Kaarma kirik 2013

 "Püha Maarja kroonimine" - altarikompositsioon, mis asus 1547-1791 Kaarma kirikus ja asub praegu Kuressaare linnuses. Autor on arvatavasti Lüübeki meister Henning von der Heide aastail 1497-1500.

 Pentagramm Kaarma kiriku seinalt. Pentagrammi haarade vahel väljaspool on olnud arvatavasti pühakute pildid, mis reformatsiooni järel on üle värvitud (diletandi arvamus).