Julkaisupäivämäärä: May 16, 2013 6:55:42 PM
Kihnu nime mainiti esmakordselt aastal 1386 seoses Kihnu lähedal hukkunud Hollandi laeva kohta kirja pandud dokumendis.
Pikemalt saame saare oludest lugeda 1518. aastast alates vakuraamatust. Kihnu kuulus Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonna ranavakusesse. Viies külas oli 22 talu, peale selle vaesemat rahvast. Kokku 60 täisealist meest. Siit võib kihnlaste üldhulka arvata kolmesaja peale.
Maksudeks läks kahekümne lehma hind. Tundub küllalt kõrge - lehm talu peale. Ometi oli see ainult pool piiskopkonna tavakoormistest.
Eluolu oli enam-vähem sarnane mandri omale. Maa toitis ilmselt rahva ära. Nimede järgi otsustades oldi eestlased. Kiriklikult alluti Vana-Pärnule. Kohapeal oli kabel ja köster.
Andmestikust kumab läbi, et asustus ei ole verivärske. Asustuse alguse tabamiseks tuleks kombata mõned aastasajad tagasi. Keel ja kultuur viitavad Lääne- ja Saaremaale. Paarsada aastat aastat tagasi, Jüriöö võitluse lõppetapil, oli neis paigus üksikule saarele pagemiseks põhjust küllalt. Kehva maaga saar ei olnud eriolukordadeta põllumehele ahvatluseks.
Ilmar Saar
Pärnu Kommunist 22.3.1986