Kirikud Läänemaal

Kirikud Läänemaal

Kõik keskaegsed kirikud pole loomulikult säilunud. Puukirikud lagunesid lihtsalt ära ja osa kirikuid on sõdades hävinud või olid kehvasti ehitatud ja nende asemele on ehitatud uued. Sedasi on juhtunud ka Läänemaal.

Lihula Eliisabeti kirik

Esimene Lihula Eliisabeti kirik hävis ordu ja piiskopi vahelises sõjas aastal 1279. Seejärel ehitati uus kirik, mis seisis püsti aastani 1874, mil osutus oma halva seisukorra tõttu tarvitamiskõlbmatuks. Uus kirik valmis 1876.

Lihula Johannese kabel

Aastatel 1505-1520 rajati Lihulasse frantsiskaanide meesklooster ja selle juurde kabel.

Lihula linnuse kabel

Mõnikord on seda nimetatud ka linnusekirikuks või siis kirikuks mäel. Päris kiriku mõõtu see välja ei andnud aj seda võib pigem käsitleda linnusekabelina. Tegemist on olnud 8,4x8,4 meetri suuruse ehitisega. Ehitise väljakaevamised on veel korralikult teostamata. Lihula kivilinnust ehitati aastatel 1238-1242. Arvatavasti siis ehitati ka kabel.

Lihula tsitserlaste nunnakloostri kirik

Nunnakloostri valmimisaeg pole täpselt teada. Arvatakse, et see toimus ajavahemikul 1275-1285. Siis valmis ka kloostri kirik. Nähtavasti oli kirik veel olemas aastal 1683.

Lihula Antoniuse kabel või toomkirik

Toomkiriku ehitamise plaane hakati pidama kohe, kui Lihulast sai piiskopkonna esimene keskus. Piiskop Heinrich I eraldas aastal 1238 300 adramaad katedraali ehitamiseks. Kuna samal ajal ehitati Lihula linnust, siis katedraali ehitamisega veel ei alustatud. Siis aga tekkisid tülid piiskopkonna ja ordu vahel. Lõpuks siirdas piiskop oma residentsi Peronasse (Vana-Pärnu) ja ehitas katedraali sinna. Arvatavasti ehitati u. 1240 katedraali asemel kabel, mis sai nimeks Antoniuse kabel. Selle vundament on väljakaevamistel leitud. Või siis alustati ehitusega, aga valmis katedraal ei saanud.

Vana-Pärnu (Perona) toomkirik

Ordu ja piiskopkond olid pidevalt tülis. Seetõttu otsustas seni Lihulas orduga sundkorras aastast 1238 samas linnuses resideerunud piiskop ehitada endale uue residentsi võimalikult kaugele Lihulast. Kohaks valis ta Pärnu jõkke suubuva Sauga jõe suudme, kuhu 1251 õnnistati sisse toomkirik. Sinna jõuti matta 1260.a. surnud piiskop Hendrik ja seal valiti uus piiskop Hermann. 2. veebruaril 1263 aga hävitasid kättemaksureisil olnud zemgalid Perona täielikult. Uuesti seda üles ehitama ei hakatud ja piiskop otsustas oma pealinna koos toomkiriku ja toomkapiitliga rajada pisut turvalisemasse kohta ehk Haapsallu.

 Mihkli kirik 2103