11. Heinrich III

Heinrich III

Heinrich Biscop (u. 1300-10.3.1381) oli Osilia piiskop 1374-1381. Enne Osilia piiskopi ametit oli ta 1368-1374 Schleswigi piiskop nimega Heinrich II. Selles ametis oli ta tugevasti võlastunud ja Osilia piiskopiks nimetamine oli tema jaoks omal moel pagendus. Osilia piiskopiks määrati ta 23.10.1374 paavst Gregorius XI poolt. Püüdes oma majanduslikku seisundit parandada, üritas piiskop oma uue diötseesi sissetulekuid enesele haarata. See aga loomulikult ei meeldinud piiskopkonna toomkapiitlile ja piiskopkonna aadlile. Aastal 1381 algul saatis Osilia toomkapiitel paavst Urbanus VI-le palvekirja, milles kirjeldas olukorda piiskopkonnas. Piiskop Heinrich olevat kirikule kuulunud väärisasjad ära müünud, privileege mitte kohaldanud ja sõlminud Rootsiga läänilepingu. Ta oli vastupaavst Clemens VII poolehoidjad vanglast vabastanud, lubanud neil osaleda oma privaatmissadel ja pidanud koos nendega söömaaegu. Nähtavasti oli piiskop endale kogunud mitmeid vaenlasi. Kusagil pisut enne 5.7.1381 piiskop Heinrich III tapeti Kuressaare piiskopilinnuses. Osilia toomhärrad olid piiskopi vangistanud, seejärel kägistanud ja visanud laiba lossi šahti. Tema tapmises peetakse vastutavaks Osilia kanooniku Hermann Bolnet, kelle üle peeti ka kohut. Teise versiooni järgi võtsid neli toomhärrat ja mõned aadlimehed oma piiskopi Haapsalus vangi. Teda hoiti mõnda aega Koluveres ja viidi siis üle Kuressaarde. Seal leiti piiskop 10.3.1381 linnuse lampkastist surnuna. Piiskopkonnas puhkes tüli ehk isegi kodusõda. Ühed kinnitasid, et piiskop mõrvati ja teised avaldasid arvamust, et elatunud mees hukkus põgenemiskatsel. Riia peapiiskop igatahes süüdistas juhtunus toomhärrasid, kes tegutsenud Liivi ordu õhutusel. Piiskopkonnas jätkusid kokkupõrked , mille käigus rüüstati ja põletati Haapsalut. Segadused kestsid mitu aastat. Tallinna sõdureid kasutades tungis Liivi ordu vägi piiskopkonda ja Osilia läks ordukontrolli alla. Avignoni antipaavst Clement VII nimetas 1383. aastal uueks piiskopiks Kölni vaimuliku Johannes Sluteri. See nimetus osutus aga puht vormiliseks ja Sluterist piiskoppi ei tulnudki. Rooma paavst Urbanus VI esitas aga oma piiskopikandidaadi teoloog Heinrich von Langensteini. Too aga loobus kaheldava väärtusega pakkumisest ja eelistas sellele professuuri Viini ülikoolis. Alles kaks aastat hiljem suudeti vakantne piiskopitool täita.