Tõstamaa mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu

Tõstamaa mõis

1242 Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Need maad peale Kastna (Caskenenne) läksid Saare-Lääne piiskopile tagasi. Tõstamaa piiskopimõisa (Testama) mainitakse esmakordselt 1553, mis allus tollal Koongale. Aga juba 1560.a. mainiti Manija saart Tõstamaa mõisale kuuluvana. 1560. aastal läänistas hertsog Magnus Tõstamaa mõisa ja selle juurde kuuluvad külad Christopher von Münchhausenile, kes oli tollal Läänemaa stiftfoogt.