Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Telliste mõis
Märjamaa aladel eksisteerinud Telliste mõis (Tellist) kaotas oma mõisastaatuse XVIII sajandil. Mõisa koht on Märjamaalt umbes 5 km idas. Siin olevat asunud varem Telliste mõis, hilisema Orgita mõisa eelkäija. Enne Liivi sõda kuulus Telliste Päädeva ja Vaimõisa omanikule Heinrich Fahrenbachile. Rootsi valitsuse poolt läänistati mõis Eestimaa kubernerile Heinrich Classonile, sest senine omanik oli poolakate teenistusse läinud. Classoni tütre Elini abielu kaudu Clas Flemminguga sai Telliste koos naabermõisate Vaimõisa ja Mõisamaaga Flemmingute valdusse, kelle käes püsis kuni 1696. aastani. 1720. a. panditi Flemmingute mõisad kindralleitnant Carl Adam Stackelbergile ja tema pojale Reinhold Matthiasele. 1724. a. ostis need mõisad koos vahepeal karjamõisaks muudetud Tellistega Karl Heinrich v. Rosenthal. Tema poeg Johann Adolf muutis Telliste jälle iseseisvaks mõisaks, kuid juba uude kohta Pärnu-Tallinna tee äärde, ja nimetas selle oma perekonna nime järgi Rosenthaliks (eestikeelne nimi Orgita). Veel XVIII sajandi kaartidel esineb Vana-Telliste (Alt-Tellist) koos Uus-Tellistega (Neu-Tellist) Orgita karjamõisatena.
Vanast Telliste mõisast on säilinud umbes 1 ha suurune hooneasemetega ülekülvatud ala, mille keskel kerkib ligikaudu 2 m kõrgune küngas - endise mõisaelamu ase. Rahvajutu järgi olevat selle künka all veel säilinud keldrid ja idaosas asunud kaev. Endise mõisa põhjaküljel asub maakivireana märgatav piklik hoonease, mida kutsutakse Porojommi saunaasemeks. Kogu hoonetest vaba ala olevat olnud varem põlluna kasutusel ja selle pinnalt korjatud kivid varemeile. Et põldu olnud suurte kivide tõttu raske künda, jäetud see maha ja muudetud karjamaaks. 1586. a. revisjoni teatel oli Telliste mõis 34 adramaa suurune ja selle saanud Classon Rootsi kuningalt Erik XIV.