Kiltsi mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu. 

Kiltsi mõis

Ridala aladele jäävast mõisast on esimesed teated aastast 1323 kui seda mainitakse nimega Alba Curia. Seejärel mõisa arengust ja omandusest on teada vähe. Järgmised teated mõisast on aastast 1499. Gilsenite perekonda on omanikuna märgitud alates 1547. a. Siit sai mõis ka oma eestikeelse nime Kiltsi. Mõisal on olnud erinevaid nimesid: Weissenfeld, Weissenfeldt, Valgevälja. Liivi sõja järgsetel aastatel oli omanikuks Otto von Gilsen. 1586. a revisioni järgi on Kiltsi kuulunud Otto von Gilseni tütre Maya (Margaretha) esimesele mehele Johann (Hans), Johanni p Zoegele. Rootsi kuningas Johann III kinnitab 1591. a pärast Johann Zoege[v1]  surma mõisa lesele Maya Zoegele. Maya abiellub teist kordselt ja seekord kusagile enne aastat 1596 Hans Bergiga[v2] . Mõisa pärijaks jääb aga Maya poeg esimesest abielust Jürgen (Georg) Zoege. Tõenäoliselt rajati 14.-15. sajandil mõisakeskusesse vasallilinnus, mis sai Liivi sõja käigus tugevasti kahjustatud. 17. sajandi algul ehitati linnus ümber kahekorruseliseks mõisahooneks.