Valgu mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu

Valgu mõis

Märjamaa aladele jäänud Valgu mõisast (Walck) on esmateateid 1280ndatest aastatest, mil ta kuulus Farensbachidele (Varnsbekedele). Selle keskajal üsna mõjuka aadliperekonnaga jäi mõis seotuks kuni 17. sajandini. 1560. a oli Valgu Winrich Fahrensbachi pärusmõis. Liivi sõja ajal jagasid vennad Winrich ja Wolmar mõisa kaheks Valguks ja Nõlvaks, mis aga Koluvere asehaldur Tönnies Maydelli ajal jälle ühendati. Rootsi kuningas Johan III läänistas 22.9.1591 Valgu Arend von Fahrensbachile.