02. Heinrich I
Heinrich I
10.9.1234 määras paavsti uus legaat Modena Wilhelm ametisse uue piiskopi Heinrich I ja tühistas 10.11.1234 eelmise piiskopi poolt tehtud läänistused. Sellest võib järeldada, et Gottfried lahkus piiskopkonnast lahkehelide ja soosingu kaotamise tõttu. Uue piiskopi ametisse määramine aga venis, sest tegeleti ristisõjaga Soomes ja sisemiste lahkhelidega Eestimaal ning Liivimaal.
Heinrich I oli dominiiklane. Kuigi aastal 1234 Wilhelm tühistas varasemad
läänistused, tegi Heinrich I 28.2.1238 orduga uue lepingu piiskopkonna maa-alade loovutamise osas vastutasuks ühise Lihula linnuse ehitamise eest. Heinrich I oli paavstide soosik. 20.11.1234, kuu aega pärast ametisse määramist kinnitas paavst Gregorius IX, et Osilia kuulub paavstliku ülemvõimu alla. 4.9.1245 võttis paavst Innocentius IV piiskop Heinrich I ja Osilia oma kaitse alla. Järgmisel päeval kohustas paavst Riia ja Tartu piiskoppe kaitsma Osiliat. 1260 kinnitas paavst Aleksander IV Heinrich I uute valdustena Audru, Koonga ja Vana-Pärnu alad. Lihula kivilinnusele lisaks rajas ta 1251 Vana-Pärnu (Perona). Pealinna viimine Pärnusse ja katedraali rajamine sinna oli märgiks selle kohta, et Heinrichi I tegelikult ei meeldinud kooselu orduga Lihulas. Heinrich I suri 10.3.1260. Seega oli ta Osilia piiskopiks veerand sajandit, 1234-1260. Teatavasti maeti piiskop Heinrich I Perona (Vana-Pärnu) katedraali, mis hävitati esmakordselt juba 1263.a. ja on tänaseks maapealt kadunud.
