Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Virtsu mõis
Keskajal läänistas piiskop Virtsu alad (Werder) Hanilas von Uexkülli aadliperekonnale. Toona asus Virtsu saarel, mida ühendas mandriga kitsas ja madal väin, mis oli tõenäoliselt hõlpsalt ületatav. Ajavahemikul 1430-1460 ehitasid von Uexküllid saare looderannikule võimsa kivist vasallilinnuse. Linnus rajati mere sisse ulatuvale pikale ning kitsale neemikule nii, et lained loksusid praktiliselt vastu ta lääne-, põhja- kui ka idamüüri. Virtsu mõisa mainitakse esmakordselt ürikutes 1459. Linnust on esmakordselt mainitud 1465.
Peter, Wolmari p Uexküll Paadremaalt müüb Vana-Virtsu 29.9.1532 oma vennale Johann Uexküllile Antslast. Müüdi külad: Kaybell, Kokull, Ramme, Kassenküll, Kurrefer, Kassalour, Essefer, Reps, Udenküll.
Linnus hävis talvel 1533-34 piiskop Reinhold von Buxhoevedeni ja Brandenburgi markkrahv Wilhelmi vahelises tülis. Sellest ajast on linnus olnud varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536 keelati taastamine. Hilisem mõisasüda rajati Virtsu saare keskossa (praeguse poolsaare), linnusevaremetest pooleteise kilomeetri võrra kagusse. Enne Liivi sõda oli Virtsu veel Otto Uexkülli pärusomand. Pärast sõda 9.8.1582 kinkis Rootsi kuningas Johann III Virtsu Gustav Axelsson Banérile.
Tänapäeval tuntakse tollast mõisa Vana-Virtsu mõisana. Uue-Virtsu mõis eraldati Vana-Virtsu mõisast 18.1.1771. Tehing jõustus 1.2.1771.