17. Ludof Grove

Ludolf Grove

Ludolf Grove oli Osilia piiskop ühtaega Johannes Creuliga 1449-1457 ja pärast Creuli surma lühikest aega ka üksi kuni oma surmani 11.3.1458. Mõningates dokumentides antakse Ludof Grove nimeks Ludolphus Groue. Oma valitsejapitsatil oli kirjas „Osilia kiriku piiskop Ludolphi“ – „S Ludolphi episcopi ecclesie osiliensis“. Ta sündis Hannoveris umbes 1390. Ta oli Lüübeki dekaani Berthold Rike sugulane. Mitu aastat esindas ta Saksa ordut Roomas. Seejärel hakkas Grove oma püüdlusi tõusta võimuredelil ka ellu viima. Aastal 1425 käis ta kohut Kuramaa preestri Nicolaus Sumbergiga ametikohale määramise asjus. Mille eest ta vangi määrati pole veel teada, aga 6.8.1430 nõudis paavst Martinus V toomhärra Grove vabastamist vangistusest. Aastatel 1432-1425 oli Grove Osilia kanoonik ja toomhärra, 1429-1438 piiskopkonna rahandusametnik (Tressler) ja 1435 Saaremaa generaalvikaar. 1435-1438 viibis ta peamiselt väljaspool Osilia piiskopkonda esindades piiskoppi Valga maapäeval ja muudes organites.

Pärast piiskop Johannes Schutte surma valiti Grove Osilia piiskopkonna kapiitli poolt juba enne 15.1.1439, kuid paavst ei kinnitanud teda ametisse. Sama ametit nõudis endale 19.5.1439 ordumeelne Johannes Creul. Riia piiskop aga võttis kätte ja pühitses Grove piiskopi ametisse. Teda tunnistasid selles ametis ka Liivi ordu, Taani ja Rootsi kuningad.

Lahkheli lahendamist Osilia piiskopi ametikoha ümber nõudis 2.12.1440 ka paavst Eugenius IV. Tüli lahendamine aga ei edenenud. Lõpuks teatas Creul loobumisest. 22.6.1446 kinnitatigi Grove piiskopiks ja Creul lubas tingimuslikult teda mitte takistada. Tingimuseks oli, et Grove maksab Creulile kahjutasu. Kahjutasu maksmisest Grove siiski viimasel hetkel loobus, sest Taani kuningas Christofer III võttis Grove ja piiskopkonna 16.7.1446 oma kaitse alla.

Seejärel kohustas paavst Nicolaus V 24.5.1447 Riia peapiiskopkonna rüütelkondi abistama Creuli võitluses Grove vastu. Oli ju Creul ordumeelne. Tüli lõpetamiseks kirjutasid tüli osapooled 9.3.1449 Kuressaares (Arensburgis)alla rhulepingule, mida tuntakse ka Kuressaare rhulepingu nime all. 20. aprillil 1449 andiski Grove Creulile Haapsalu. Temale endale jäid Saaremaa ja Hiiumaa. Mõned kuud hiljem 1.12.1449 tunnustas seda lepingut ka paavst Nicolaus V ja vabastas Grove kiriklikest karistustest.

Teada on Grove poolt antud läänistused. Fromhold Aderkasele läänistas ta 5.3.1441 läänimaid Ridala kihelkonnas. Konrad ja Nicolaus Uxküllile 13.5.1453 Vigala ja Aaspere mõisad. Hinrik Radele läänistas ta 24.4.1454 maad Karja kihelkonnas. Samuti tunnistas ta 16.8.1441, et Wilhelm Fahrensbach oli Hans Lyvele müünud maatüki.

Pärast Creuli surma valitses ta Osiliat üksi ajavahemikul 7.3.1457 kuni 11.3.1458, mil ta suri.