Uuemõisa mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu

Uuemõisa mõis

Ridala maadel asunud Uuemõisa mõisast (Neuenhof) on esimesed teated aastast 1539, mil see oli piiskopimõis. Alates Liivi sõjast kuni 1626. a oli tegemist riigimõisaga, mis kuulus Haapsalu linnuselääni koosseisu. 25.11.1625 kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Haapsalu linna koos Uuemõisa mõisaga krahv Jacob De la Gardiele. Tehing kinnitati 11.5.1628. Tegemist oli suure mõisaga, sest 1565. aastal kuulus mõisa alla 608 adratalu 255 adramaaga, 26 üksjalga ja 4 veskit.