Läti Henrik

Läti Henrik

Läti Henrik on tuntud Liivimaa kroonika autorina, mis kajastab Eesti alade ajalugu ajavahemikus 1184-1227. Selle kroonika autorist endast on teada suhteliselt vähe. Ladina keeles oli tema nimena kirjas Henricus Lettus ja Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland. Tema sünniaeg pole täpselt teada ja arvamus on, et ta on sündinud enne aastat 1188 tõenäoliselt Põhja-Saksamaal Magdeburgi ümbruses. Oletatud on ka tema Liivimaa päritolu. Hariduse sai ta Saksamaal ja juba noore mehena asus ta piiskop Alberti (Albert von Buxhoeveden) teenistusse. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a. Kirikuõiguse kohaselt pidi ta selleks ajaks olema 20-aastane ja siit ka arvamus, et ta on sündinud enne aastat 1188. Algul teenis ta preestrina Ümera piirkonnas Rubenes, mis sai temalt nime Papendorf. Seal veetis ta ka suurema osa oma elust. Hiljem arvatakse, et ta võis mõnda aega olla Soontagana kihelkonna esimeseks vaimulikuks Mihkli kirikus, seda ajavahemikul 1227-1234. Arvatakse, et Henrik elas sealkandis vanaduseni ja oli veel elus 1259.a. Teistel andmetel olevat ta 1234.a. läinud tagasi Papendorfi preestriks. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Sedasi viibis ta aastatel 1225-1227 tõlgina paavst Honorius III legaadi Modena Wilhelmi kaaskonnas, 1226 ristis Läänemaal. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. On teada, et ühe piirivaidluse tunnistajana esineva Henriku puhul on märgitud, et tegemist on juba vana mehega, kelle ülekuulamisega tuleb kiirustada. 1259. a kohtuprotokollis tunnistab Henrik, et nägi liivlaste piirikivisid Orajões sel ajal, kui ta oli ametis Soontagana kirikukihelkonnas (quo sedit in parrochia Sontakela). Ühtki teist nii sarnase nimega kihelkonda peale Soontagana pole teada ei Eestis ega Lätis.