Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Koluvere mõis
Koluvere linnus (Lohde-Schloss) rajati aastatel 1234–1238, kuna stiftifoogti Johannes de Lode pojad ei soovinud Saare-Lääne piiskopi uue maahärra võimule alluda. 13. sajandi teisel poolel puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas Koluvere linnuse, mis jäi nende kätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus pärast Lodedele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (Schlosse Lode) märgitud aastal 1427. Koluvere linnus toimis 1439. aastast alates ühena piikoppide residentslinnustest. Ühtlasi oli Koluvere Läänemaa stiftifoogti asupaigaks, kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmalikku haldust (majandamist). Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased. Piiskop Reinhold von Buxhövden sai linnuse tagasi 1534. aastal ja elas siin kuni surmani 2. mail 1557.