Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Kloostri mõis
Kirbla kandis olnud Kloostri mõis (Klosterhof) asutati keskajal Lihula tsitsertslaste nunnakloostri majandusmõisana. Kuna Lihula klooster rajati juba 13. sajandil, siis võib ka Kloostri mõis olla sama vana või ainult veidike noorem. Tõenäoliselt oli 13.-14. sajandil ta igatahes juba olemas. Nagu kloostrite majandusmõisatele tavaline, püstitati ka siin peahoone kindlustatud kiviehitisena. Ka oma nime on paik saanud kloostrile kuulumisest. Liivi sõja järel kuulus mõis algul Rootsi riigile, kes pantis selle 1591. aastal Haapsalu asehaldurile rittmeister Caspar von Tiesenhausenile. Pärast viimatimainitu surma aastal 1611 doneeris Rootsi kuningas Karl IX 27.8.1611 Kloostri mõisa Haapsalu asehaldurile Johann von Derfeldenile. 25.8.1621 annab järgmine Rootsi kuningas Gustav Adolf mõisa Johann von Derfeldenile pärisvalduseks.