B2-võõrkeeleoskuse tasemel keele ainekava

B2-võõrkeeleoskuse tasemel keele õppe- ja kasvatuseesmärgid

Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja –hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;

2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;

3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides;

4. on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas;

5. analüüsib oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

B2-võõrkeeleoskuse tasemel keele õppeaine kirjeldus

Võõrkeeleõppega taotletakse, et gümnaasiumilõpetaja valdaks kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel (B1 või B2 tase). Keila Koolis on B2-võõrkeeleks inglise keel ja selle õppeks on ette nähtud 10 kohustuslikku kursust. B1-võõrkeeleks on vene/saksa keel ja selle õppeks on ette nähtud 5 kohustuslikku kursust.

B2-keeletasemega võõrkeele puhul (inglise) on rahuldav õpitulemus B2.1 (kirjutamises B1.2), hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) keeleoskustaseme nõudeid.

B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) keeleoskustaseme nõudeid.

Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde.

Teemavaldkonnad on ühised nii B1- kui ka B2-keeleoskustasemega võõrkeeltele.

Gümnaasiumis on üldteema „Mina ja maailm”. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu võrreldakse Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilasel kujuneb teadlik seisukoht oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning ta suudab anda adekvaatseid hinnanguid.

Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

Õpetamisel järgitakse ainevaldkonna kirjelduses välja toodud põhimõtteid; lõiming ja üldpädevuste arendamine toimub ainevaldkonna kirjelduses välja toodud viisidel.

Gümnaasiumi õpitulemused

B2-keeleoskustasemega keel

Gümnaasiumi lõpetaja:

1. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;

2. vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga;

3. selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;

4. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti;

5. arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;

6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades;

8. seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;

9. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.

Kursuste õpitulemused ja õppesisu

B2.1 keeleoskustase (10.klass)

Hindamine

Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse igal kursusel kõigile osaoskustele kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.

10.klassi (3 kursuse) lõpetaja rahuldav õpitulemus on B1.2, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.1 keeleoskustaseme nõuded.

1.kursus Inglise keelt kõnelevad maad (B2.1 keeleoskustase)

Põhirõhk on lugemisoskuse arendamisel (s.h. õige hääldus, intonatsioon – harjutamiseks wikiõpik) ja erinevate lugemisstrateegiate kasutamisel. Teksti mõistmiseks kasutatakse vajadusel ka tõlget. Oluline on oskus leida infot erinevatest tekstidest (ka eri allikatest) ning seda loogiliselt edastada (nt. kava järgi jutustamine, lühiettekanne) kasutades uut sõnavara ja lausekonstruktsioone.

Kuulamisoskuse arendamisel keskendutakse teksti üldisele mõistmisele ja põhifaktide kuulmisele. Vajaduse korral saavad õpilased tekste (kordamiseks, puudumise korral) kuulata ka kodus (wikiõpikut).

Rääkimisoskuse arendamisel on põhirõhk teksti loogilisel ülesehitusel (nt kava järgi jutustamine, lühikese monoloogi esitamine), vestlusoskust harjutatakse põhiliselt diskussioonides ja arvamusavaldustes. Kursuse jooksul teeb iga õpilane ühe suulise ettekande (inglise keelt kõnelevast riigist).

Kirjutamisoskuse arendamisel keskendutakse kokkuvõtetele ja kirjeldustele (maa, välimus, iseloom).

Keelestruktuuride kordamisel keskendutakse taseme ühtlustamisele – ajavormide moodustamises ja kasutamises. Teisi keelstruktuure (küsimuste moodustamine, artikli kasutamine pärisnimedega, omastav kääne, omadussõnade võrdlemine) käsitletakse vastavalt vajadusele.

Teemavaldkonnad

Inglise keelt kõnelevad maad (geograafia, rahvastik, majandus, riigikord) ja võrdlus Eestiga; elukeskkond (kodukoht ja sotsiaalne miljöö; mitmekultuuriline ühiskond); pere ja kasvatus (iseloom, sallivus); inimene kui indiviid (käitumine ja väärtushinnangud; eri rahvaste käitumistavad); inimestevaheline suhtlus.

Õpitulemused

• loeb ja mõistab ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke tekste;

• otsib materjali raamatutest/internetist (nt ettekande jaoks);

• saab aru emakeelekõnelejate poolt loomuliku tempoga valdavalt standardkeeles esitatud tekstidest igapäevastel teemadel;

• kogub ja esitab infot etteantud teemal (nt lühimonoloog);

• kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid;

• võtab aktiivselt osa diskussioonidest igapäevastel teemadel;

• oskab teha lühiettekannet ja seda presenteerida (nt märksõnade või erinevate meediumide abil);

• intonatsioon on enamasti loomulik;

• kirjutab seotud tekste konkreetsetel ja üldisematel teemadel (nt maa kirjeldus);

• valdab grammatikat küllaltki hästi; ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu;

2.kursus Kodukoha lugu ja tööelu (B2.1 keeleoskustase)

Põhirõhk on kuulamisoskuse arendamisel ja erinevate kuulamisstrateegiate kasutamisel ning kirjutamisstrateegiate omandamisel (planeerimine, lõigu ülesehitus, ametlik stiil, jne).

Kirjutamisoskuse arendamisel keskendutakse ametikirjade koostamise põhitõdedele (avaldus, CV, jne) ja oma seisukohtade/ eesmärkide põhjendamisele.

Lugemisoskuse arendamisel keskendutakse teksti mõistmisele ja sõnade tähenduse arvamisele konteksti / definitsiooni abil. Endiselt rõhutakse oskusele leida tekstist oluline info ning seda loogiliselt edastada (nt. kava järgi jutustamine) kasutades uut sõnavara ja lausekonstruktsioone.

Rääkimisoskuse arendamisel on põhirõhk vestlusel ja lühimonoloogil (nt töövestlus, arvamusavaldus).

Keelestruktuure (omadus- ja määrsõnad, tuleviku väljendamine, kaudne kõne, sõnaloome, jne) käsitletakse vastavalt vajadusele.

Teemavaldkonnad

Kodukoha lugu, rahvapärimused; geograafiline keskkond, keskkonnateadlikkus, loodushoidlik eluviis; tööelu (tööotsimine); inimene kui indiviid (käitumine ja väärtushinnangud), inimestevaheline suhtlus.

Õpitulemused

• saab aru emakeelekõnelejate poolt loomuliku tempoga valdavalt standardkeeles esitatud tekstidest igapäevastel teemadel; mõistab teksti üldist sisu ja kuuleb ära olulise faktiinfo;

• loeb ja mõistab ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke tekste;

• kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid;

• loeb ja mõistab kuulutusi;

• võtab aktiivselt osa diskussioonidest igapäevastel teemadel;

• selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;

• intonatsioon on enamasti loomulik

• kirjutab (malli järgi) ametikirja (avaldus, CV, soovitus)

• põhjendab oma seisukohti ja eesmärke;

• valdab grammatikat küllaltki hästi; ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu;

3.kursus Tarbimisühiskond (B2.1 keeleoskustase)

Põhirõhk on kirjutamisoskuse arendamisel (essee vorm ja liigid); korratakse ametikirjade koostamise põhitõdesid.

Lugemisoskuse arendamisel keskendutakse teksti mõistmisele ja sõnavara laiendamisele. Endiselt rõhutakse oskusele leida olulist infot erinevatest allikatest ning seda kasutada (nt. suvise reisi organiseerimiseks).

Rääkimisoskuse arendamisel on põhirõhk vestlusel (rollimängud, grupitööd, väitlus) ja oma arvamuse avaldamisel ning põhjendamisel. Oluline on õige intonatsiooni kasutamine ning kultuurinormide järgimine.

Kuulamisoskust arendatakse ka võõrkeelsete laulude / filmide kaudu.

Keelestruktuure (passiivi ajavormid, loendatavad ja loendamatud sõnad, nimisõna mitmus, kõrvallause ja modaaltegusõnad) käsitletakse vastavalt vajadusele.

Pööratakse tähelepanu väljakujunenud õpioskustele ning suunatakse õpilasi vajadusel neid muutma.

Teemavaldkonnad

Rahvusvaheline koostöö; looming (mood, muusika); elukeskkond, lähinaabrid; teadus- ja tehnikasaavutused; puhkus ja reisimine;

Õpitulemused

• kirjutab ametikirja (kaebus)

• kirjutab esseed (arutlev, võrdlev)

• kuulamisel saab aru loomuliku tempoga valdavalt standardkeeles esitatud tekstidest (sh abstraktse teemaga teksti põhituum);

• kuulab laule / vaatab filme inglise keeles;

• kasutab erinevaid allikaid info leidmiseks ja kasutab saadud infot ülesande lahendamiseks (reisi planeerimine, jne);

• võtab aktiivselt osa rühmatööst;

• vestleb spontaanselt igapäevastel või teda huvitavatel teemadel;

• arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;

• valdab grammatikat küllaltki hästi; ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu;

• teab oma keelekasutuse tugevaid / nõrku külgi ning vajadusel korrigeerib oma õpistrateegiat.

B2.1 – B2.2 keeleoskustase (11.klass)

Hindamine

Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse igal kursusel kõigile osaoskustele kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.

11.klassi (3 kursuse) lõpetaja rahuldav õpitulemus on B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2 keeleoskustaseme nõuded.

4.kursus Haridus ja eneseteostus (B2.1 – B2.2 keeleoskustase)

Põhirõhk on lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisel (ametikirjad) ja erinevate graafikute lugemisel. Oluline on oskus tõlgendada infot erinevatest graafikutest / tabelitest) ning seda loogiliselt edastada (lõigus, raportis) kasutades uut sõnavara ja lausekonstruktsioone. Ametikirjades vaadeldakse eri liike (nt kaebus, tänukiri, sooviavaldus, jne). Kursuse jooksul esitab iga õpilane kirjaliku ülevaate (nt oma koolist).

Kuulamisoskuse arendamisel keskendutakse pikema teksti mõistmisele ja põhifaktide kuulmisele. Kuulamisoskust arendatakse ka võõrkeelsete laulude kuulamise kaudu.

Rääkimisoskuse arendamisel kasutatakse kokkuvõtte tegemist tekstist (nt kava järgi jutustamine) ja monoloogi esitamist kava järgi; vestlusoskust harjutatakse diskussioonides, rollimängudes ja arvamusavaldustes.

Keelstruktuure (artikli kasutamine, eessõnad, omadus- ja määrsõnad, arvsõnad) käsitletakse vastavalt vajadusele. Põhirõhk on õigete kirjavahemärkide ja teksti siduvate väljendite kasutamisel.

Teemavaldkonnad

Haridussüsteem ja elukestev õpe, teadlik eneseteostus; elukutsevalik ja karjäär, suhted töökollektiivis; erinevad inimesed ja rahvad, suhtlusvahendid, väärtushinnangud; elukeskkond (sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus), sotsiaalne miljöö; sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus, erivajadustega inimesed.

Õpitulemused

• loeb ja mõistab ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke tekste;

• loeb ja mõistab graafikuid / tabeleid ning oskab neid tõlgendada;

• loeb ja kirjutab eriliigilisi lihtsaid ametikirju;

• otsib materjali raamatutest/internetist (nt ülevaate jaoks);

• saab aru emakeelekõnelejate poolt loomuliku tempoga valdavalt standardkeeles esitatud pikematest tekstidest;

• kogub ja esitab infot etteantud teemal (nt monoloog);

• kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid;

• osaleb aktiivselt aruteludes tunnis käsitlevatel teemadel;

• kirjutab seotud tekste kasutades õigeid kirjavahemärke ja teksti siduvaid väljendeid (nt raport);

• valdab grammatikat küllaltki hästi; ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu;

5.kursus Sotsiaalsed vajadused ja elukeskkond (B2.1 – B2.2 keeleoskustase)

Põhirõhk on kirjutamis- ja rääkimisoskuse arendamisel. Kirjutamisoskuse arendamisel keskendutakse raporti kirjutamisele ja oma seisukohtade/ ettepanekute põhjendamisele. Rääkimisoskust arendatakse eelkõige aruteludes, kokkuvõtteid tehes ja rollimängudes.

Lugemisoskuse arendamisel keskendutakse teksti mõistmisele sõnaraamatu abil ja sõnavara laiendamisele (s.h. emakeeles esinevate laensõnade tähenduse võrdlus õpitava keele sarnase vormiga sõnadega).

Kursuse jooksul koostab iga õpilane (erinevaid allikaid kasutades) lühikese ülevaate (nt. esmaabivõtted).

Kuulamisoskuse arendamisel liigutakse spetsiifilisemat sõnavara sisaldavate tekstide kuulamise juurde (esmaabi, avastused, jne). Rõhutakse oskusele leida tekstist oluline info ning märgata rõhuasetusi, tooni, suhtumist.

Keelestruktuure (tingimuslaused, laensõnade mitmus, register, jne) käsitletakse vastavalt vajadusele.

Õpilased suunatakse hindama enda ja kaaslaste edusamme keeleõppes ning tegema ettepanekuid erinevate õpimeetodite kasutamiseks.

Teemavaldkonnad

Heaoluühiskond, kodanikuks olemine, omariiklus; geograafiline keskkond (keskkonna jätkusuutlik areng); elukeskkond (säästlik eluviis); inimene kui looduse osa (eluring, tasakaal inimese ja looduse vahel, elulaad); ühiskond kui eluavalduste kogum (tervis ja ebaterved eluviisid).

Õpitulemused

• saab aru emakeelekõnelejate poolt loomuliku tempoga valdavalt standardkeeles esitatud spetsiifilise sõnavaraga tekstidest; eristab selgelt väljendatud tooni ja suhtumist, paneb tähele rõhuasetusi ja mõttefraase;

• loeb ja mõistab ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke tekste, oskab teha neist kokkuvõtte;

• oskab eri allikaid kasutades koostada lühikest ülevaadet etteantud teemal;

• kasutab edukalt ükskeelset seletavat sõnaraamatut;

• kirjutab raportit, kasutades sobilikke teksti sidususe vahendeid ja kirjavahemärke;

• selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;

• võtab aktiivselt osa aruteludest ja rollimängudest; oskab kõnevooru üle võtta, kasutab õiget kõneregistrit;

• kõne tempo on ka pikemate kõnelõikude puhul ühtlane, sõna- ja vormivalikuga seotud pause on vähe ning need ei sega suhtlust;

• kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid; teab emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendust ja oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

• oskab hinnata nii enda kui kaaslaste edusamme ning vajadusel muuta oma õpistrateegiat.

6.kursus Looming ja meedia (B2.1 – B2.2 keeleoskustase)

Põhirõhk on kuulamis- ja kirjutamisoskuse arendamisel ning osaoskuste integreerimisel. Selleks kasutatakse näiteks arvustuse kirjutamist kuuldud / nähtud teose / katkendi kohta või loetava teksti ilmekat esitamist (intonatsioon, rütm, jne). Õpitakse kirjutama arvustusi / arvamusartikleid, korratakse kirjade, esseede ja raportite kirjutamist. Harjutatakse uudiste kuulamist ja mõistmist.

Lugemisoskuse arendamisel keskendutakse ilukirjanduse ilmekale esitamisele ja ajakirjandusliku teksti lugemisele (ajaleht). Vaadeldakse eriliigiliste tekstide stiilierinevusi ning vahendeid selle saavutamiseks (kahetähenduslikud sõnad, ajakirjanduslik keel, sünonüümid).

Rääkimisoskuse arendamisel on põhirõhk struktureeritud monoloogi harjutamisel ja oma arvamuse avaldamisel ning põhjendamisel. Jätkuvalt toimuvad arutelud / vestlused rääkimissoravuse ja spontaansuse arendamiseks.

Keelestruktuure (modaaltegusõnad, eessõnad ja eessõnalised väljendid, infinitiiv ja gerundium) käsitletakse vastavalt vajadusele.

Õpioskustest pööratakse suuremat tähelepanu meeskonnatööle ning iga meeskond esitab ja esitleb grupitööna valminud projekti (näiteks ajaleht).

Teemavaldkonnad

Kultuur kui looming (teatrikunst, kujutav kunst), loova mõtte arendamine, loomeprotsess; tehnoloogia, teadus- ja tehnikasaavutused; teabekeskkond, ajakirjandus; tervislikud eluviisid, sport, saavutused; keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe.

Õpitulemused

• saab aru pikematest erinevate emakeelekõnelejate (s.h ka kerge dialekti varjundiga) esitatud tekstidest (sh uudised) erinevatel teemadel;

• loeb ladusalt (artikleid, sisukokkuvõtteid, arvustusi, ilukirjandust), lugemissõnavara on ulatuslik; kasutab inglise keelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

• oskab kokku võtta raamatute, filmide ning etenduste sisu ja sündmustikku;

• koostab ja esitab õpilase jaoks huvitaval või ühiskondlikult tähtsal teemal sündmuse, nähtuse, isiku, teose üksikasjalikku kirjeldust (artikkel);

• liigendab ja vormistab erinevaid tekste (isiklik ja ametlik kiri, kirjand, aruanne, arvustus, lühiartikkel);

• kasutab sobivaid teksti sidumise ja liigendamise võimalusi; tunneb õigekirja ja lausemärgistust;

• väljendub lühidalt ja selgelt, ebatäpsused (kui teema on võõras) ei sega kirjutatu mõistmist; korduste vältimiseks varieerib väljendust (sünonüümid);

• võtab tulemuslikult osa meeskonnatööst;

• vestleb spontaanselt igapäevastel või teda huvitavatel teemadel;

• oskab koostada ja esitada struktureeritud monoloogi, kokkuvõtet, hinnangut.

B2.2 keeleoskustase (12.klass)

Hindamine

Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse igal kursusel kõigile osaoskustele kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.

12.klassi (4 kursuse) lõpetaja hea õpitulemus on B2.2 keeleoskustase kõikides osaoskustes; rahuldava õpitulemusega õpilane on võimeline täitma B2.2 taseme nõudeid osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma ka mõned C1 keeleoskustaseme nõuded.

7.kursus Omariiklus ja kodanikuks olemine (B2.2 keeleoskustase)

Põhirõhk on kirjutamis- ja kuulamisoskuse arendamisel (ametikirjad, esseed ja raportid). Oluline on oskus teksti siduda ja liigendada, kasutades mitmekülgset sõnavara ja erinevaid lausekonstruktsioone. Ametikirjades vaadeldakse eri liike (nt kaebus, tänukiri, sooviavaldus, jne). Kuulamisel pööratakse tähelepanu mõtteavalduse toonile ja keeruka sisuga mõttevahetustele (milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti). Kuulamistekstides võib esineda segavaid faktoreid.

Lugemisoskuse arendamisel keskendutakse iseseisvale lugemisele (kasutades sobivaid abimaterjale), keerulisema / autentse teksti mõistmisele ja loetu hindamisele. Lähenetakse LAK-õppele, kus teema mõistmine ja tõlgendamine muutub veelgi olulisemaks, sest teemad ei ole enam nii tuttavad (riigi- ja kohtusüsteem, religioon).

Rääkimisoskuse arendamisel on oluline loogiline ja sidus tekst (sh lühikese ettevalmistusaja puhul, nt monoloog). Tähtis on, et õpilane jälgib oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja parandab enamiku oma vigadest.

Iga õpilane saab kursuse jooksul teha suulise ettekande (õpitaval teemal) ja kaasõpilaste poolt ettekande kohta esitatavatele küsimustele vastata (lavastatud avalik esinemine).

Keelstruktuure (ajavormid, kaudsed küsimused, eessõnalised väljendid) käsitletakse vastavalt vajadusele. Põhirõhk on tekstil kui tervikul (teksti sidusus ja loogilisus, õige ortograafia, kirjavahemärgid, register).

Teemavaldkonnad

Omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; ühiskond kui eluavalduste kogum, kuritegevus, religioon; noorteorganisatsioonid, edasiõppimisvõimalused, elukestev õpe; tööelu, teadlik eneseteostus, elukutsevaliku võimalused ja karjääri planeerimine; vastutustunne, vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks .

Õpitulemused

• loeb iseseisvalt autentset teksti, kohandades lugemisviisi ja kiirust vastavalt tekstile ja eesmärgile ning kasutades sobivaid abimaterjale;

• mõistab kõnekeelt, edastatuna vahetult või meediakanali kaudu, nii talle tuttavatel kui tundmatutel teemadel, mis tavaliselt tulevad ette isiklikus, sotsiaalses, akadeemilises või tööalases valdkonnas (ka mõõduka segava faktori korral);

• suudab jälgida ja saab aru ka keeruka sisuga mõttevahetusest, milles kõnelejad väljendavad erinevaid seisukohti;

• oskab loetut/kuuldut ümber jutustada, kokku võtta ja sellele hinnangut anda;

• oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste mitmesugustel oma huvivaldkonda kuuluvatel teemadel hinnates ja kasutades eri allikatest saadud infot ja argumente;

• kirjutab eriliigilisi ametlikke ja isiklikke kirju, kirjeldusi, ettekannet, kasutades erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist;

• kirjutab esseed, raportit, kokkuvõtet, jne. mille arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane;

• kasutab õiget ortograafiat ja sobivaid kirjavahemärke;

• väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega (nt teha ettekandeid mitmesugustel igapäevaelu puudutavatel teemadel);

• jälgib oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja parandab enamiku oma vigadest.

8.kursus Rahvusvahelised organisatsioonid ja karjääri planeerimine (B2.2 keeleoskustase)

Põhirõhk on lugemis- ja rääkimisoskuse arendamisel. Lugemisoskuse arendamisel kasutatakse abstraktsemaid / keerukama sisuga autentseid tekste ja keskendutakse sõnavara laiendamisele ning loetu põhjal üldistuste tegemisele (teksti mõtte ja autori arvamuse kohta). Endiselt on oluline ka info tõlgendamine ja hindamine.

Rääkimisoskust arendades pööratakse tähelepanu vestluse juhtimisele ja tagasiside andmisele, spontaansusele ja sobiva formaalsusastmega keele kasutamisele (register). Oluline on, et õpilane oskab rõhutada talle olulisi sündmusi ja kogemusi, esitada ja selgitada oma vaateid, põhjendada ja argumenteerida ning edasi anda emotsioone; suhtleb spontaanselt, kasutades grammatiliselt õiget ja olukorra jaoks sobiva formaalsusastmega keelt; jälgib oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja parandab enamiku oma vigadest.

Kuulamisoskuse arendamisel liigutakse selles suunas, et õpilane kuulab ning mõistab telesaadetes ja -uudistes, samuti filmides, publitsistikasaadetes ning erinevatel teemadel peetavatel esitlustel ja loengutel esitatut.

Kirjutamisoskuse puhul kinnistatakse varem omandatut: ametikirjade, esseede ja raportite kirjutamise kaudu harjutatakse täpset ja selget eneseväljendust, teksti sidusust, loogilist ülesehitust ning õiget ortograafiat ja kirjavahemärkide kasutamist.

Keelestruktuure (tegumood, asesõnad, kesksõnad, määrsõnad, jne) käsitletakse vastavalt vajadusele.

Õpilased suunatakse oma keeleoskust loovalt kasutama (iseseisev lugemine, filmide vaatamine, suhtlemine väljaspool ainetundi, jne).

Teemavaldkonnad

Rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö, EL, jne.; teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; biotehnoloogia igapäevaelus; iga inimese kordumatu eripära, ettevõtlikkus, karjääri planeerimine; majanduselu (tõusud ja mõõnad), äriplaani koostamine.

Õpitulemused

• suudab lugeda pikki ja keerukaid, sh abstraktseid tekste, leiab neist asjakohase teabe ning oskab selle põhjal teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta;

• on omandanud suure aktiivse lugemissõnavara, kuid raskusi võib esineda spetsiifilise keelematerjali (sh idioomide) ja kultuurisidusate vihjete mõistmisega;

• mõistab telesaadetes ja -uudistes, samuti filmides, publitsistikasaadetes ning erinevatel teemadel peetavatel esitlustel ja loengutel esitatut;

• oskab loetut/kuuldut kokku võtta, sellele hinnangut anda ja üldistusi teha;

• kirjutab kirju, esseed, raportit, kokkuvõtet, jne. mille arutluskäik on loogiline ja täpne, tekst sidus ja teemakohane;

• kasutab õiget ortograafiat ja sobivaid kirjavahemärke;

• oskab suhelda spontaanselt, kasutades grammatiliselt õiget ja olukorra jaoks sobiva formaalsusastmega keelt;

• oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet;

• oskab rõhutada talle olulisi sündmusi ja kogemusi, esitada ja selgitada oma vaateid, põhjendada ja argumenteerida ning edasi anda emotsioone;

• kasutab keelt ka väljaspool ainetundi.

9.kursus Elukestev õpe (B2.2 keeleoskustase)

Põhirõhk on õpitu kordamisel/kinnistamisel ja osaoskuste integreerimisel, kõikide osaoskuste treenimisel (eriti suuline väljendusoskus) ja samuti eksamistrateegiate tutvustamisel.

Vaadeldakse ameerika ja suurbritannia inglise keele erinevusi (nii sõnavaras, grammatikas kui lauseehituses).

Korratakse üle ametikirjade koostamine, essee ja raporti kirjutamine. Kuulamis- ja lugemisoskust treenitakse riikliku eksami ülesandetüüpe harjutades.

Õpilastele antakse võimalus proovida enda oskusi näidiseksamil ja analüüsida oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi.

Oluline on enesekindluse ja spontaansuse saavutamine suhtlemisel, selge eneseväljendusoskus, abimaterjalide kasutamise kogemus, huvi õpitava keele kultuuri vastu ning tahe ja oskus võõrkeelt (ka edaspidi) kasutada.

Teemavaldkonnad

Naised ettevõtluses, erilised anded või oskused, edulood; laenamine, ühiskonna ohud, sotsiaalne ebavõrdus; looduse tasakaal ja mitmekülgsus, uued tehnoloogiad; õpingud, elukestev õpe.

Õpitulemused

• on omandanud keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;

• mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;

• suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides;

• on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas;

• suudab kõiki osaoskusi kasutades edukalt lahendada (näidis)eksami ülesandeid;

• analüüsib oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi;

• on omandanud elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

10. kursus Kuulamine ja lugemine inglise keeles B2.2 (12. klass)

Kursusega toetatakse nelja osaoskuse arendamist (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) ning eriline tähelepanu on suunatud riigieksamiks valmistumisele. Keskendutakse lugemis- ja kuulamisoskuse, mõtteaktiivsuse, õpioskuste ning ettevõtlikkuse arendamisele. Õppeaine eesmärk on toetada B2.2 keeletaseme saavutamist. Aidatakse kaasa läbivate teemade omandamisele ainespetsiifilisest aspektist lähtudes. Selleks kasutatakse sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid (infootsing, lugemis- ja kuulamistekstide analüüsimine, võrdlemine ning seoste loomine). Põhirõhk on kuulamis- ja lugemisoskuse arendamisel ning keelestruktuuride korrektsel rakendamisel.

Õpitulemused

• loeb ja saab aru abstraktsetel teemadel kirjutatud tekstidest ning suudab neist leida vajalikku informatsiooni;

• kuulab abstraktset teemakäsitlust, saab aru keeruka sisuga mõttevahetustest ning suudab leida vajalikku informatsiooni (pikem vestlus, monoloog, vaidlus, dialoog)

• saab ülevaate erinevatest riigieksami osadest ning lahendab riigieksamiülesandeid;

• omandab teadmised, kuidas korrigeerida enda keelekasutust;

• omandab keeleoskuse sellisel tasemel, et saab igapäevases formaalses suhtluses hakkama;

• kasutab erinevaid keelestruktuure valdavalt korrektselt;

• oskab koostada ülevaadet mitmest kirjalikust allikast saadud teabe põhjal (raport, artikkel, arvustus, jutustus);

• oskab kirjutada loogiliselt üles ehitatud kirjeldavaid, jutustavaid ja arutlevaid tekste (kiri, essee);

Hindamine

Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses. Kursuse lõpetaja hea õpitulemus on B2.2, rahuldava õpitulemusega õpilane on võimeline täitma selle taseme oskused osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma C1 taseme nõudeid.