Kursus „Eneseloomine“ keskendub
iseseisva, ennast analüüsiva, endaga toimetuleva, teisi arvestava ja aktsepteeriva ning ennast ja teisi väärtustava inimese kujundamisele;
õppimisvõtete omandamisele;
õpimotivatsiooni kujundamisele;
enese mõtlemise ja tunnete uurimisele;
kuulamisoskuse, eneseesitluse ja koostööoskuste arendamisele.
Kursus „Eneseloomine“
on 10. klassi õpilastele suunatud kursus;
õpetab õpilasi tundma ennast kui õppijat;
tegeleb õpilase motivatsiooni ja eesmärkidega;
· võimaldab omandada valmidust mõista ning analüüsida enda ja teiste käitumist;
· loob terviku, mõtestades seni omandatut kõrgemal tasemel;
· kursuse läbimisel kujuneb õpilasel arusaam endast kui õppijast ja oma elu kujundajast.
Lõiming
Eesti keel ja kirjandus – tekstide loomine, kirjutamine; korrektne eesti keel, õigekiri; eneseväljendus.
Psühholoogia – teadvuse ja tunnetusprotsesside olemus, isiksuse omadused.
Võõrkeeled – enesetutvustus inglise ja vene keelest.
Bioloogia – närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi ehitus, areng, mõjutamine.
Ühiskonnaõpetus – saavutusvajadus, individuaalsed erinevused, norm ja hälbivus, eelarvamused ja stereotüübid, rühmaprotsessid.
Inimeseõpetus – inimese areng, arengutegurid.
Üldpädevuste kujundamine
Väärtuspädevuse arendamisel toetab eneseloomise kursus väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist ning oma valikute põhjendamist, enda heaolu kõrval ka teiste arvestamist. Õpitakse tundma ja järgima ühiskonnas kehtivaid väärtusi, norme ja reegleid.
Enesemääratluspädevuse kujundamisel on oluline, et õpilane suudaks mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi; lahendada iseendaga ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.
Õpipädevust toetatakse oskuste kujundamise kaudu. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.
· Suhtluspädevuse kujundamisel omandatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisest ning inimestevahelistest suhetest.
· Matemaatikapädevuse kujundamisel õpetatakse suutlikkust teha järeldusi.
· Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid ja neid teostama; õpitakse tegema koostööd eesmärkide teostamiseks; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse valima sobivaid ja loovaid meetodeid, et teostada ideid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ning ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.
Läbivad teemad
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine – inimene oma elutee kujundajana, eneseanalüüs, suhtlemisoskus, huvid ja võimed, väärtushinnangud, prioriteedid elus.
Keskkond ja keskkonna jätkusuutlikkus – ettevõtlikkus, inimene oma elutee kujundajana, enesekohased ja sotsiaalsed oskused, probleemide lahendamine.
Kultuuriline identiteet – grupid, sallivus, kultuuride vahelised erinevused.
Teabekeskkond – kriitiline mõtlemine.
Tehnoloogia ja innovatsioon – infotehnoloogia kasutamine probleemide lahendamisel.
Tervis ja ohutus – vaimne tervis, enesekohased ja sotsiaalsed oskused.
Väärtused ja kõlblus – enese arendamine, inimsuhteid toetavad reeglid ja normid, sallivus, ausus, hoolivus, usaldus, empaatia, erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine, vastutus, õiglus.
Kursuse eesmärgid
Gümnaasiumi eneseloomise kursusega taotletakse, et õpilane
suudab paremini ja tulemuslikult oma õppimist korraldada ja iseennast teadlikult arendada;
omandab tulevikuvisiooni, kavandab seda ja tegutseb oma tulevikuplaanide täitumise nimel;
huvitub iseenda arengust, kujundab oma arvamust ning on aktiivne ja vastutustundlik;
omandab teadmisi inimestevahelistest suhetest, mis aitavad kaasa tõhusale toimimisele erinevates sotsiaalsetes kontekstides;
omandab teadmisi ja oskusi, mis toetavad tervikliku ning iseseisva inimese kujunemist, väärtustades positiivset suhtumist endasse ja teistesse;
omandab adekvaatse enesehinnangu ning teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist;
Kursus koosneb mitmest erinevast osast, nii teoreetilisest materjalist kui ka praktilisest õppest.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks on õpilase arengu toetamine seoses positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aga ei hinnata hoiakuid ja väärtusi.
Hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui praktilisi ülesandeid.
Teadmiste ja oskuste hindamine toimub teema lõpus kirjaliku või praktilise ülesandena.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning nende seoseid,
selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga,
eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest,
demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,
kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus
Kokkuvõttev hindamine toimub kursuse lõpus.
Õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Eneseloomise kursuse lõpetaja
teab, et õppimise edukus sõltub õppija oskustest õppida;
oskab seada lähemat ja kaugemat õpimotivatsiooni eesmärki, tunneb erinevaid õpistrateegiaid;
oskab iseloomustada visuaalse, auditiivse ja kinesteetilise õpiviisiga inimesi;
suudab kujundada õpioskusi ja vabaneda vaimsest laiskusest;
suudab ennast suunata ja juhtida;
mõistab inimese taju, tähelepanu, mälu, õppimise, emotsioonide, motivatsiooni, isiksuse, vaimsete võimete ja sotsiaalsete protsesside põhilisi seaduspärasusi ning tunneb neid enda ja teiste käitumises;
oskab valida olukorrale sobivaid käitumisviise;
oskab lahendada probleemolukordi;
on omandanud valmisoleku elus toime tulla ning iseseisvalt hakkama saada.
Õppesisu ja õpitulemused teemade kaupa
Mina kui õppija
Õppesisu
· Õpistiilid.
· Õppimistingimused ja õppimisvõtted.
· Mälu, taju, mõtlemisviisid.
· Intelligentsus ja õppimine.
· Edu ja ebaedu. Pinged ja stress.
· Isikliku õpitegevuse tugevad ja nõrgad küljed.
· Eesmärgid ja motivatsioon.
· Õppimise saboteerimine, valikud ja prioriteedid.
· Loovuse kasutamine õppeprotsessis.
Õpitulemused
1. Tunneb erinevaid õpivõtteid ja õpistiile.
2. Teadvustab enese kui õppija tugevaid ja nõrku külgi.
3. Teadvustab isiklikke ootusi õpitulemustes.
4. Teab enese motiveerimise vajalikkust ja viise.
5. Seab isiklikke eesmärke.
6. Mõistab vaimse laiskuse tagajärgi ning suudab end motiveerida.
7. Oskab leida pingete maandamiseks konstruktiivseid viise.
Elurollid
Õppesisu
· Õpilase ja õpetaja roll.
· Erinevate rollide eristamine, selle vajalikkus.
· Isiklike rollide teadvustamine.
· Suhted ja suhtumised.
Õpitulemused
· Mõistab rollikonflikte ning oskab neid vältida.
· Tunneb ära „lukus“ rollid.
· Mõistab rollide paljusust.
Enesekehtestamine
Õppesisu
· Tunded ja mõtlemine. Tunnete väljendamine.
· Alistuv, agressiivne ja kehtestav käitumisstiil.
· Mina-sõnum, selle eelised.
· Käitumise hinnanguvaba kirjeldamine.
· Aktiivne kuulamine.
· Suhtlemise ja kuulamise tõkked.
· Eneseväljendus. Eneseavamine. Transaktsioonianalüüs.
· Koostöine probleemilahendus.
· Konfliktide lahendamise viisid.
· Manipulatsioon ja ärakasutamine.
· Eneseesitlemine.
· Tagasiside andmine ja saamine.
Õpitulemused
· Oskab ja tahab kasutada sina-keele asemel mina-keelt.
· Analüüsib oma tundeid erinevates suhtlemissituatsioonides. Oskab tundeid konstruktiivselt väljendada.
· Oskab teateid ümber sõnastada ja peegeldada.
· Oskab töötada rühmas ja arvestada suhtluspartnerite tunnete ning soovidega.
· Analüüsib olukordi ja oskab pakkuda probleemidele lahendusi.
· Oskab ära tunda manipuleerimist.
· Oskab näha ja välja tuua oma tugevaid külgi ning teadvustab enda arendamist vajavaid külgi.
Koostöö grupis
Õppesisu
Grupi arengufaasid.
Koostöö kujundamine ja kujunemine.
Õpitulemused
· Mõistab koostöö tähtsust.
· Oskab teha koostööd.
Füüsiline õpikeskkond
Ruumi sisustus on õppeotstarbe seisukohast otstarbekas.
Õppes on võimalus kasutada inernetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.
Õpilastel on võimalus kasutada teatmikke ja raamatukogu.
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
Kasutatakse õppemeetodeid, mis eeldavad õpilaste ümberpaigutamist ja aktiivset osalemist.