Õppe-ja kasvatuseesmärgid
Kursuse eesmärk on anda põhiteadmised filmi olemusest ja vastuvõtust ning mõjust vaatajale.
Kursus laiendab õpilase silmaringi ning arendab analüüsivõimet, võrdlemis- ja arutlusoskust. Kursuse lõpus oskab õpilane analüüsida nii kirjandusteost kui ka filmi.
Kursuse lõpus oskab õpilane kasutada filmikunstiga seotud andmebaase ja filmimiseks vajalikke IT-vahendeid.
Õppesisu
Filmi süžee ja faabula.
Kaadrisisene ja kaadritevaheline montaaž. Montaaži rütm. Detailid. Montaaži fraas, stseen, episood. Sündmuste olustikulis-loogiline, assotsiatiiv-kujunduslik, paralleel- ja temaatiline montaaž. Montaaži elementide, st kaadrivahetuse leidmine kirjandusteosest, proosalõigu, episoodi või stseeni põhjal kadreeringu tegemine.
Filmi kokkupuuteid kirjanduse, kujutava kunsti, arhitektuuri, teatri ja muusikaga. Filmikeele intertekstuaalsus. Muusika kui helifilmi dramaturgiline komponent. Muusika ja emotsioonide kujundamine. Paus, muusika ja tegevuse kontrapunkt, unisoon, juhtmotiiv, mürad.
Tänapäeva filmikunsti jooni ja suundi.
Uue filmikeele otsingud.
Filmiliikide ja žanride segunemine ning uute kujunemine.
Dokumentaalsus mängufilmis. Dokumentaalfilmi poeetikavõtted. Kommertsfilmi olemus ja ideoloogiline funktsioon. Väärtfilm. Nüüdisaegne poliitiline film ja propagandafilmid.
Rahvusvahelised filmifestivalid.
Film kui kirjandusteose tõlgendus
Filmi ja kirjanduse suhted.
Eesti ja maailmakirjanduse klassika ainetel valminud filme.
Kirjandusteost illustreeriv ekraniseering ja kirjandusteose loominguline töötlus. Üht ja sama kirjandusteost erinevalt tõlgendavad filmid. Kirjandusteoste põhjal valminud väärtfilme.
Kirjandusteose ja filmi võrdlev analüüs.
Filmikriitika. Filmiretsensiooni kirjutamine.
Mõisted
Autorifilm, detail, dramaturgia, duubel, filmikriitika, filmipoeetika, filmiretsensioon, kaader, kommertsfilm, montaaž, motiiv, plaan, produtsendifilm, rakurss, režissöörifilm, stsenaarium, süžee, väärtfilm.
Õpitulemused
võrdleb kirjandusteost ning selle põhjal valminud filmi, lähtudes filmi- ja kirjanduse poeetikast;
arutleb filmi ja kirjandusteose esteetika ning seal väljendatud eetiliste väärtushinnangute üle, sõnastab oma vaatamis- ja lugemiskogemuse;
kirjutab kirjandusteose katkendi põhjal lühistsenaariumi ning kadreerib selle;
kirjutab filmiarvustuse, kasutades kursuse jooksul õpitut ning hinnates filmis ja kirjandusteoses esil või varjul olnud väärtusi;
tunneb peamisi filmiliike ja iseloomustab filmikunsti arengusuundi;
teab eesti kirjanduse ainetel valminud väärtfilme;
on individuaalselt või rühmatööna kirjutanud stsenaariumi ja filminud ühe kirjandusteose (romaan, novell, luuletus või muu kirjandusžanr) ainetel lühifilmi; tutvustanud tööd klassikaaslastele töö tutvustamiseks valminud esitluse alusel. Oskab kaasõpilaste tehtud filme analüüsida, kasutades kursusel omandatud filmialast sõnavara.
Lõiming
Ainetevaheline lõiming kirjanduse ja eesti keelega. Keelelised, teaduslikud ja kultuurilis-ajaloolised teadmised toetavad üksteist.
Kultuuriloolise tausta konkretiseerimiseks on vaja kirjanduse kõrval osutada teistelegi õppeainetele: ajaloole, ühiskonnaja inimeseõpetusele, geograafiale, muusikale, kunstile, filosoofiale ja teistele.
Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Filmide vaatamine ja ilukirjandusteoste lugemine ning analüüs mõjutab maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist.
Filmi- ja kirjandusõpetuse taotlus suunata õpilasi erinevate ajastute filmides ja kirjandusteoseis käsitletud probleeme tänapäevaelu ja inimestega seostama, soodustab kindlasti õpilaste sotsiaalse pädevuse kujunemist.
Lõimingu oluline osa on side IT- alaste teadmistega ja kursusega "Filmi tegemine".
Füüsiline õpikeskkond
Kursuse õppimisel on vajalik e-õpik „Kirjandus ja film“ (autor Greta Varts, Mauruse kirjastus);
Vajalikud filmid, kirjandusteosed, tekstid (määratletakse kursuse alguses koostöös õpilastega);
Kursusel õppimisel vajalikud CD-d, DVD-d (määratletakse kursuse alguses koostöös õpilastega);
Kursusel õppimisel vajalikud interaktiivsed õpikeskkonnad ja võrguväljannete kättesaadavus;
Klassiruumis on kursusel õppimisel vajalike tehniliste vahendite (projektor, DVD-mängija, kõlarid, ruumi pimendamise võimalus) võimalus.
Hindamine
Toimub arvestatud/mittearvestatud süsteemis. Kursusehinde välja panekuks peavad olema kõik tööd arvestatud.