Kursuse läbinud gümnaasiumi õpilane
tunneb ära kultuurilised eripärad;
mõistab ajaloos ja tänapäeval toimuvate ühiskondlikke muutuste protsesse ja põhjusi;
huvitub oma rahva ja teiste rahvaste arengust;
austab demokraatiat ning inimõigusi;
tunneb erinevate rahvaste kultuure, nende eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse, juhul kui need vaated pole inimsusevastased;
mõistab, kuidas erinevad kultuuri- ja teadusnähtused on mõjutanud inimkonna poliitilist ajalugu ja vastupidi;
omab ülevaadet maailma usunditest, nii suurtest maailmausunditest kui traditsionaalsetest usunditest.
Hindamine
Usundi- ja kultuuriloo õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele.
Hoiakuid ega väärtusi ei hinnata. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet.
Antakse numbrilisi ja sõnalisi hinnanguid; kasutatakse mitmekesiseid hindamise vorme.
Kursuse hinne võib olla nii diferentseerituna kui ka mitte diferentseerituna.Kursuse hinne võib olla nii diferentseerituna kui ka mitte diferentseerituna.
Kursusega taotletakse, et õpilane õpib
arutlema maailmavaateliste küsimuste üle;
tundma enda ja teiste käitumises ära eelarvamusliku suhtumise ning sellele vastu seisma nii enda kui ka kaaslaste õiguste rikkumisel;
tooma näiteid usuvabaduse põhimõtete toimimise kohta;
tundma Eestis levinud usulisi liikumisi, nimetab nende õpetuse seisukohti ja igapäevast avaldumist;
leidma seoseid erinevate kultuuride vahel;
leidma infot erinevate kultuuride kohta ja tähtsustama ühes sellega tolerantse inimese rolli tänapäeva maailmas;
tundma erinevaid religioone.
Õppesisu
Religiooni mõiste. Maailma religioonide kaart.
Religioonidega seotud mõisted: jumal, monoteism, polüteism, deism, ateism, müüt.
Religioon ja maailmavaade. Maailmavaate ja religiooni kujunemine Vana-Idas, Kreekas ja Roomas.
Antiiktsivilisatsiooni mõju kultuurile ja maailmavaatele hilisemas maailmas.
Traditsionaalsed maailmavaated ja usundid Indias, Hiinas, Ameerikas, Skandinaavias, Aafrikas, Austraalias ja Okeaanias.
Muinas-Eesti usundid.
Maailma suurimate religioonide võrdlus: ristiusk, islam, judaism.
Kristluse mitmekesisus. Kiriku osa maailma ajaloos ja poliitikas.
Islami mitmekesisus.
Teaduse areng. Teaduslik maailmavaade.
Usundite paljusus kaasaegses maailmas. Väärtuste erinevused ja sarnasused. Kaasaegsed maailmavaatelised teooriad. 20. Ja 21. sajandi mõtteviisid.