Ainealane pädevus
Gümnaasiumi suhtlemispsühholoogia kursusega taotletakse, et õpilane
omandab oma tulevikuvisiooni, kavandab seda ja tegutseb oma tulevikuplaanide täitumise nimel;
huvitub iseenda arengust, kujundab oma arvamust ning on aktiivne ja vastutustundlik;
suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse;
omandab teadmisi ja oskusi inimestevahelistest suhetest, mis aitavad kaasa tõhusale toimimisele erinevates sotsiaalsetes kontekstides, väärtustades neid;
arendab oma sotsiaalset kompetentsust õppides sotsiaalseid oskusi, kriitilist mõtlemist, kuulamisoskust ning probleemide lahendamist konstruktiivsel moel;
omandab teadmisi ja oskusi lahendamaks inimsuhetes ette tulevaid probleeme, väljendamaks end positiivselt ja konstruktiivselt;
omandab teadmisi ja oskusi, mis toetavad tervikliku ning iseseisva inimese kujunemist, väärtustades positiivset suhtumist endasse ja teistesse.
Üldpädevuste kujundamine läbi suhtlemispsühholoogia kursuse.
Väärtuspädevus. Suhtlemispsühholoogia toetab väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist ning oma valikute põhjendamist, enda heaolu kõrval ka teiste arvestamist.
Enesemääratluspädevus. Suhtlemispsühholoogia toetab õpilase eneseanalüüsivõime kujunemist; õpetab hindama oma nõrku ja tugevaid külgi, lahendama iseendaga ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.
Õpipädevust toetatakse oskuste kujundamise kaudu. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.
Suhtluspädevus. Suhtlemispsühholoogia toetab suutlikkust ennast erinevates suhtlusolukordades selgelt ja asjakohaselt väljendada.
Ettevõtlikkuspädevus. Õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid ja neid teostama; õpitakse initsiatiivikust ja vastutust, tegema koostööd eesmärkide teostamiseks; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega.
Üldeesmärgid
Suhtlemispsühholoogia kursuse läbinud õpilane
on omandanud adekvaatse enesehinnangu ning teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku isiksuse kujunemist;
aktsepteerib inimestevahelisi erinevusi;
hindab üldinimlikke väärtusi, nagu hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus ning lugupidamine enda ja teiste vastu;
suhtub endasse ja teistesse positiivselt, arvestab kaasinimesi, lähtub oma tegevuses üldinimlikest väärtustest;
on omandanud teadmisi ja oskusi inimestevahelistest suhetest, oskab konstruktiivselt lahendada probleemolukordi, väljendada ennast üheselt arusaadavalt ning positiivses võtmes;
on omandanud valmisoleku elus toime tulla ning iseseisvalt hakkama saada.
Läbivad teemad
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine – inimene oma elutee kujundajana, eneseanalüüs, suhtlemisoskus, huvid ja võimed, väärtushinnangud, prioriteedid elus.
Keskkond ja keskkonna jätkusuutlikkus – ettevõtlikkus, inimene oma elutee kujundajana, enesekohased ja sotsiaalsed oskused, probleemide lahendamine.
Kultuuriline identiteet – grupid, sallivus, kultuuride vahelised erinevused.
Teabekeskkond – kriitiline mõtlemine.
Tehnoloogia ja innovatsioon – infotehnoloogia kasutamine probleemide lahendamisel.
Tervis ja ohutus – vaimne tervis, enesekohased ja sotsiaalsed oskused.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks psühholoogias on õpilase arengu toetamine seoses positiivse minapildi, sotsiaalsete oskuste ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aga ei hinnata hoiakuid ja väärtusi. Hinnatavad teadmised ja oskused on määratletud suhtlemispsühholoogia õppekavaga.
Hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui praktilisi ülesandeid.
Teadmiste ja oskuste hindamine toimub teema lõpus kirjaliku või praktilise ülesandena. Hinnatakse nii individuaalset kui rühmatöd.
Kokkuvõttev hindamine toimub kursuse lõpus.
Lõiming
Bioloogia – inimese närvisüsteem, närviraku ehitus ja talitlus, meeleelundid, isiksuse bioloogilised alused.
Eesti keel – suuline ja kirjalik eneseväljendus, keel ja mõtlemine.
Ühiskonnaõpetus – saavutusvajadus, individuaalsed erinevused, norm ja hälbivus, eelarvamused ja stereotüübid, rühmaprotsessid.
Ajalugu – inimeste käitumismudelid erinevates ajastutes.
Füüsiline õpikeskkond
Ruumi sisustus on õppeotstarbe seisukohast otstarbekas.
Õppes on võimalus kasutada inernetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.
Õpilastel on võimalus kasutada teatmikke ja raamatukogu.
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
Kasutatakse õppemeetodeid, mis eeldavad õpilaste ümberpaigutamist ja aktiivset osalemist.
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Suhtlemispsühholoogia üldeesmärk on aidata kaasa õpilaste sotsiaalses elus
vajalike toimetulekuoskuste arengule;
Õpilaste tervikliku isiksuse kujundamine;
Sotsiaalse kompetentsuse arendamine:
suhtlemisoskuste arendamine,
kriitilise mõtlemise arendamine,
probleemide lahendamise oskuse arendamine,
emotsioonidega toimetuleku oskuste arendamine;
Üldinimlike väärtuste, nagu ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne ja õiglus arendamine;
Iseseisva, ennast analüüsiva, endaga toimetuleva, teisi arvestava ja aktsepteeriva ning ennast ja teisi väärtustava inimese kujunemine
Õppesisu
Suhtlemise olemus – suhtlemine kui kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon ja sotsiaalne pertseptsioon.
Kommunikatsioon. Suhtlusprotsess. Suhtlemistõkked.
Kuulamisoskus ja selle arendamine. Kuulamistõkked. Aktiivne, empaatiline, avatud, totaalne kuulamine.
Eneseavamine. Johari aken.Eneseväljendus. Transaktsioonianalüüs.
Suhtlemise vahendid. Verbaalne suhtlemine. Kehakeel. Muu märgiline suhtlemine.
Konfliktide vältimise ja lahendamise oskused. Konfliktide põhjused. Agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumisstiil. Stereotüübid. Konfliktide lahendamine – konstruktiivsed ja destruktiivsed teed. Mina-teade
Läbirääkimiste pidamine. Suhtlemiskunst. Etikett. Kõnekunst
Õpitulemused
Suhtlemispsühholoogia kursuse lõpetaja
mõistab inimese sotsiaalsete protsesside põhilisi seaduspärasusi ning tunneb neid enda ja teiste käitumises;
tuleb toime erinevate sotsiaalsete olukordade mõtestamise ja lahendamisega;
selgitab suhtlemise erinevate külgede olemust;
mõistab, milles seisnevad suhtlustõkked ning oskab neid igapäevasuhtluses ära tunda ja vältida;
oskab kasutada aktiivse kuulamise viise;
suudab ennast konstruktiivselt ja üheselt mõistetavalt väljendada;
oskab jälgida ennast ja teisi suhtlusprotsessis, kasutada mitteverbaalset suhtlemist, näha vastuolusid verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise vahel;
mõistab konfliktide tekkimise põhjusi ja arenguid, oskab pakkuda konfliktide lahendamiseks sobivaid käitumis- ja probleemilahendusviise;
oskab ennast kehtestavalt väljendada;
oskab rakendada psühholoogia seaduspärasusi enda ja teiste käitumise analüüsimisel ning teha vajadusel oma käitumismudelites muutusi;
mõistab inimeste erinevuste päritolu ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi;
analüüsib põhiliste sotsiaalsete protsesside mõju inimese käitumisele igapäevaelus;
oskab pidada läbirääkimisi, esineda publiku ees, väljendada oma arvamust teisi kahjustamata.