"Eesti keel teise keelena" ainekava

1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID:

Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;

2) on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses;

3) mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid;

4) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.

2. ÕPPEAINE KIRJELDUS

Eesti keele õpetuse tähtsamaid ülesandeid on kujundada keeleoskus, mis võimaldab Eesti ühiskonnas iseseisvalt toime tulla ning paneb aluse elukestvale õppele.

Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda C1 keeleoskustaseme saavutamise poole gümnaasiumi lõpuks.

Gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus eesti keeles teise keelena on B2.1. Hea õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka järgmise (C1) keeleoskustaseme nõudeid.

Eesti keele õppe kaudu toetatakse õpilaste suutlikkust õppida teisi aineid eesti keeles.

Gümnaasiumis on üldteemaks „Mina ja maailm“. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning samamoodi on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja oma päritolumaa kultuuriruumi. Teemade käsitlemisel peetakse silmas nende päevakohasust, õpilase huve ning kursuse keeletaset.

Kultuuriteadlikkust kujundades juhitakse õpilase tähelepanu erinevustele suhtlemisel emakeeles ja eesti keeles ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane on teadlik oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning suudab anda adekvaatseid hinnanguid ühiskonnas toimuvale.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse ainult eesti keeles.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse eestikeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, kasutades selleks nt väitlusi, referaate, uurimistöid, arvutiesitlusi, suhtlusportaale, blogisid jne. Erinevate tegevuste kaudu loob õpetaja võimaluse kasutada eesti keelt aktiivselt ka tunniväliselt. Suureneb iseseisvus eestikeelse info otsimisel ning kasutamisel.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis.

Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi keeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

3. LÄBIVAD TEEMAD

4. ÕPITULEMUSED

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;

2) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;

3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti;

4) selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid;

5) arvestab eesti kultuurinorme ja -tavasid;

6) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades;

8) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda;

9) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õpistrateegiaid;

10) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega.

KEELEOSKUSE TASE GÜMNAASIUMI LÕPUS:

Osaoskuste õpitulemused esitatakse osaoskuste tabelis.

11. KLASS

ÕPPETUNDIDE ARV NÄDALAS - 3

ÕPPETUNDIDE ARV AASTAS -105

12. KLASS

ÕPPETUNDIDE ARV NÄDALAS - 3

ÕPPETUNDIDE ARV AASTAS -105

6. FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND

1) Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.

2) Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

7. HINDAMINE

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa .

Gümnaasiumis hinnatakse keeleoskuse kõiki aspekte. Õpetaja ja kaasõpilased annavad tagasisidet õpilase tugevate külgede ja vajakajäämiste kohta ning teevad ettepanekuid edaspidisteks õpilase arengut toetavateks tegevusteks. Õpilane märkab oma edusamme ja oskab kasutada saavutatut edasisel õppimisel. Õpilane seab ise endale õpieesmärke ning annab oma teadmistele ning oskustele hinnanguid. Õpilasel peab olema võimalus selgusele jõuda oma keeleoskustasemes.

HINDAMISMUDELID

OODATAVAD ÕPITULEMUSED OSAOSKUSTE KAUPA: