Õppeaine kirjeldus
Gümnaasiumi psühholoogiakursus keskendub
iseseisva, ennast analüüsiva, endaga toimetuleva, teisi arvestava ja aktsepteeriva ning ennast ja teisi väärtustava inimese kujundamisele;
inimestevaheliste psühholoogiliste erinevuste mõistmisele;
psühholoogia põhiliste seaduspärasuste ja psühholoogiaalaste teadmiste omandamisele ning nende uurimisvõimalustega tutvumisele;
psühholoogia põhiliste seaduspärasuste rakendamise võimaluste mõistmisele igapäevaelus, väärtustades neid.
Kursus „Psühholoogia“
Loob terviku, mõtestades seni omandatut kõrgemal tasemel;
Rõhutab olulisi uurimusi ja katseid, millega psühholoogilised teadmised on saadud;
Võimaldab omandada valmidust mõista ning analüüsida enda ja teiste käitumist, toetudes põhilistele psühholoogilistele seaduspärasustele;
Kursuse läbimisel kujuneb õpilastel arusaam psühholoogiast kui inimese tunnetust ja käitumist uurivast teadusest.
Lõiming
Eesti keel ja kirjandus – tekstide loomine, kirjutamine; korrektne eesti keel, õigekiri; eneseväljendus.
Matemaatika – testide ja eksperimentide tulemuste analüüsimisel kasutatakse diagramme, tabeleid, statistilisi keskmisi, koordinaatteljestikku.
Võõrkeeled (inglise ja saksa keel) – paljud psühholoogiaalased mõisted on rahvusvahelised; artiklite lugemine inglise keeles.
Ajalugu, kultuurilugu – inimkonna arenemine, ajaloolised sündmused inimese psüühika mõjutajana.
Bioloogia – närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi ehitus, areng, mõjutamine.
Ühiskonnaõpetus – saavutusvajadus, individuaalsed erinevused, norm ja hälbivus, eelarvamused ja stereotüübid, rühmaprotsessid.
Üldpädevuste kujundamine
Väärtuspädevuse kujundamist toetavad kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Inimeseõpetus toetab väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist ning oma valikute põhjendamist, enda heaolu kõrval ka teiste arvestamist.
Enesemääratluspädevuse kujundamisel on oluline roll kõigil valdkonna õppeainetel, aga eriti inimeseõpetusel, et õpilane suudaks mõista ja hinnata iseennast; hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme.
Õpipädevust toetatakse oskuste kujundamise kaudu. Kõik sotsiaalvaldkonna õppeained kujundavad suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise planeerimist ning kuidas kasutada õpitut erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.
Suhtluspädevuse kujundamisel on oluline roll kõigil valdkonna õppeainetel. Suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada erinevates suhtlusolukordades; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt taotlevad kõik valdkonna õppeained.
Matemaatikapädevust – suutlikkust analüüsida erineval kujul esitatud statistilisi andmeid (graafikud, tabelid, diagrammid) ja teha nende põhjal järeldusi, kasutada matemaatilisi sümboleid ja meetodeid erinevate ülesannete lahendamisel ja tulemuse tõesuse kontrollimisel – toetavad õppetegevuse kaudu kõik valdkonna õppeained.
Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel õpitakse nägema probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seadma eesmärke, genereerima ideid ja neid teostama; õpitakse tegema koostööd eesmärkide teostamiseks; õpitakse tegevust lõpule viima, reageerima paindlikult muutustele, võtma arukaid riske ning tulema toime ebakindlusega; õpitakse valima sobivaid ja loovaid meetodeid, et teostada ideid, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ning ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega.
Läbivad teemad
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine – inimene oma elutee kujundajana, eneseanalüüs, suhtlemisoskus, huvid ja võimed, väärtushinnangud, prioriteedid elus.
Keskkond ja keskkonna jätkusuutlikkus – ettevõtlikkus, inimene oma elutee kujundajana, enesekohased ja sotsiaalsed oskused, probleemide lahendamine.
Kultuuriline identiteet – grupid, sallivus, kultuuride vahelised erinevused.
Teabekeskkond – kriitiline mõtlemine.
Tehnoloogia ja innovatsioon – infotehnoloogia kasutamine probleemide lahendamisel.
Tervis ja ohutus – vaimne tervis, enesekohased ja sotsiaalsed oskused.
Väärtused ja kõlblus – enese arendamine, inimsuhteid toetavad reeglid ja normid, sallivus, ausus, hoolivus, usaldus, empaatia, erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine, vastutus, õiglus.
Kursuse eesmärgid
Gümnaasiumi psühholoogiakursusega taotletakse, et õpilane
omandab tulevikuvisiooni, kavandab seda ja tegutseb oma tulevikuplaanide täitumise nimel;
huvitub iseenda arengust, kujundab oma arvamust ning on aktiivne ja vastutustundlik;
suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse;
omandab teadmisi inimestevahelistest suhetest, mis aitavad kaasa tõhusale toimimisele erinevates sotsiaalsetes kontekstides, väärtustades neid;
omandab teadmisi ja oskusi, mis toetavad tervikliku ning iseseisva inimese kujunemist, väärtustades positiivset suhtumist endasse ja teistesse;
omandab adekvaatse enesehinnangu ning teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku, autonoomse ja terviseteadliku inimese kujunemist;
omandab teaduslikke teadmisi psühholoogia valdkonnast ning seostab neid igapäevaeluga.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks on õpilase arengu toetamine seoses positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aga ei hinnata hoiakuid ja väärtusi.
Hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui praktilisi ülesandeid.
Teadmiste ja oskuste hindamine toimub teema lõpus kirjaliku või praktilise ülesandena.
Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:
selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning nende seoseid,
selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga,
eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest,
demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.
Praktiliste ülesannete puhul õpilane:
rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis,
kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus
Kokkuvõttev hindamine toimub kursuse lõpus.
Õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Psühholoogiakursuse lõpetaja
Mõistab inimese taju, tähelepanu, mälu, õppimise, emotsioonide, motivatsiooni, isiksuse, vaimsete võimete ja sotsiaalsete protsesside põhilisi seaduspärasusi ning tunneb neid enda ja teiste käitumises.
Teab psühholoogias kasutatavaid põhilisi uurimismeetodeid ning eristab teaduslikku teadmist tavateadmisest psühholoogias.
Tunneb igapäevaelus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja kontseptsioone.
Oskab rakendada psühholoogia seaduspärasusi enda õppimise analüüsimisel ja õpistrateegiate arendamisel.
Mõistab inimeste erinevuste päritolu ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi.
Analüüsib põhiliste sotsiaalsete protsesside mõju inimese käitumisele igapäevaelus.
Mõistab ja kirjeldab psühholoogiateadmiste rakendamise võimalusi igapäevaelus.
Õppesisu ja õpitulemused teemade kaupa
Psühholoogiateadus
Õppesisu
Psühholoogia kui teadus. Teaduslik ja rahvapsühholoogia.
Psühholoogia uurimismeetodid.
Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega.
Õpitulemused
kirjeldab teadusliku psühholoogia ja rahvapsühholoogia erinevusi;
eristab psühholoogia põhilisi harusid ning mõistab seoseid teiste teadustega;
teab psühholoogia põhilisi uurimismeetodeid (kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperimentaalsed) ning toob näiteid psühholoogia teaduslike uurimuste kohta;
väärtustab psühholoogiliste nähtuste seletamisel teaduslikku käsitlust.
Tunnetuse ja tegevuse bioloogiline alus
Õppesisu
Inimese närvisüsteem: perifeerne ja kesknärvisüsteem.
Närviraku ehitus ja talitlus.
Meeleelundid ja aistingud.
Õpitulemused
kirjeldab inimese perifeerse ja kesknärvisüsteemi ehitust ning talitlust;
kirjeldab närviraku ehitust ja talitlust;
selgitab meelelise tunnetuse olemust ja liigitab aistinguid, tuues näiteid igapäevaelust.
Taju ja tähelepanu
Õppesisu
Taju ja selle omadused. Tajukujundi tekkimine.
Tajuliigid: liikumis-, sügavus- ja ruumitaju.
Tahtlik ja tahtmatu tähelepanu.
Õpitulemused
selgitab taju ülesandeid ja tajukujundite tekkimist lähtuvalt taju omadustest;
teab, kuidas võivad taju omadused (piirid, kujunemise aeg, kestus, püsivus, ruumiline ja ajaline vastasmõju) mõjutada tajukujundi tekkimist;
kirjeldab ja toob näiteid tajuliikide (sügavus-, liikumis- ja ruumitaju) kohta;
eristab tahtlikku ja tahtmatut tähelepanu ning kirjeldab nende mõju oma õpitegevusele.
Mälu
Õppesisu
Mälu. Töömälu ja pikaajaline mälu.
Episoodiline, protseduuriline ja semantiline mälu.
Mäluprotsessid: salvestamine, meenutamine, unustamine.
Õpitulemused
kirjeldab töömälu ja pikaajalist mälu ning toob näiteid nende olemasolu kohta, toetudes teaduslikule käsitlusele;
kirjeldab ja toob isiklikest kogemustest näiteid episoodilise, semantilise ja protseduurilise mälu kohta;
kirjeldab tähelepanu, infotöötluse sügavuse ja info kokkupakkimise mõju informatsiooni salvestamisele mälus;
teab unustamise põhjusi ning kirjeldab meenutamise tõhusamaks muutmise teid õpitegevustes.
Õppimine
Õppesisu
Õppimine, teadmised ja oskused.
Õppimise viisid: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine.
Õpitulemused
teab, mis on õppimine, ning selgitab, kuidas omandatakse teadmisi ja oskusi;
teab ja kirjeldab erinevaid õppimise viise: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine;
toob näiteid õppimise viiside rakendumise kohta õpitegevustes ning oskab analüüsida oma õpitegevusi.
Mõtlemine
Õppesisu
Mõtlemise elemendid: kujundid, mõisted, skeemid.
Keel ja mõtlemine
Probleemide lahendamine. Loovmõtlemine.
Õpitulemused
eristab ja kirjeldab mõtlemise elemente (kujundeid, mõisteid ja skeeme) ning selgitab keele ja mõtlemise seoseid;
teab probleemide lahendamise etappe ja takistusi probleemide lahendamisel, tuues näiteid protsessi kirjelduse ja takistuste kohta;
kirjeldab teadmiste ja kogemuste mõju probleemide lahendamisele ning loovale mõtlemisele ning toob isiklikust kogemusest näiteid selle kohta;
kirjeldab õppeülesandeid, läbides probleemi lahendamise etappe ja takistusi õppeülesande käigus, ning analüüsib probleemilahendust tagasivaateliselt.
Emotsioonid ja motivatsioon
Õppesisu
Emotsioon. Emotsiooni komponendid.
Põhiemotsioonid. Emotsioonide väljendamine.
Vajadused, eesmärgid, motivatsioon. Bioloogiline ja kultuuriline motivatsioon.
Saavutusvajadus.
Õpitulemused
teab, mis on emotsioon ja millised on põhiemotsioonid, ning kirjeldab, kuidas emotsioonid väljenduvad füsioloogiliselt, tunnetuslikult ja käitumises;
väärtustab emotsioonide väljendusviise, mis ei kahjusta ennast ega teisi, ning demonstreerib neid õpisituatsioonis;
selgitab vajaduste, eesmärkide ja motivatsiooni seoseid;
demonstreerib õpisituatsioonis oskust seada lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning planeerida nende saavutamiseks vajalikke tegevusi;
selgitab ja toob näiteid bioloogilise ja kultuurilise motivatsiooni avaldumisvormide kohta;
kirjeldab inimese saavutusvajaduse rahuldamise võimalusi erinevates tegevusvaldkondades.
Individuaalsed erinevused
Õppesisu
Isiksus. Isiksuseomadused.
Isiksuse bioloogilised alused.
Vaimsed võimed: üldvõimekus ja erivõimekused. IQ
Individuaalsed erinevused, norm ja hälbivus.
Õpitulemused
kirjeldab isiksuse viiefaktorilist käsitlust, tuues selle kohta näiteid;
selgitab pärilikkuse ja keskkonna osa isiksuseomaduste kujunemises;
teab isiksuse omaduste mõõtmise põhilisi meetodeid psühholoogias;
toob näiteid üld- ja erivõimekuse väljendumise ning rakendamise võimaluste kohta inimestel;
selgitab intelligentsuskoefitsiendi tähendust;
mõistab normi ja hälbivuse suhtelisust ning väärtustab inimeste erinevusi.
Sotsiaalsed protsessid
Õppesisu
Sotsiaalne võrdlemine ja identiteet.
Sotsiaalne taju. Esmamulje, eelarvamused, sterotüübid.
Rühmaprotsessid: sünergia, vastutuse hajumine, konformsus, rühmamõtlemine.
Õpitulemused
selgitab kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujunemise mehhanisme;
analüüsib, kuidas esmamulje, eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad inimeste sotsiaalset taju, ning toob selle kohta näiteid;
analüüsib rühmas toimuvate protsesside (sünergia, vastutuse hajumise, konformsuse, rühmamõtlemise) mõju inimese käitumisele, seostades seda igapäevaeluga;
väärtustab vajadust seista vastu rühmasurvele, mis õhutab ennast ja teisi kahjustavalt käituma
Psühholoogia rakendused
Õppesisu
Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused.
Psühholoogiateadmiste rakendamine igapäevaelus.
Õpitulemused
selgitab psühholoogi tööd eri valdkondades ning teadvustab eetilisi printsiipe psühholoogias;
mõistab psühholoogiateadmiste olulisust ning väärtuslikkust enda ja teiste käitumise seletamisel.
Füüsiline õpikeskkond
Ruumi sisustus on õppeotstarbe seisukohast otstarbekas.
Õppes on võimalus kasutada inernetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.
Õpilastel on võimalus kasutada teatmikke ja raamatukogu.
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
Kasutatakse õppemeetodeid, mis eeldavad õpilaste ümberpaigutamist ja aktiivset osalemist.