Valikkursus koosneb üheksast teemast. Valikkursuse õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppetegevus, hindamine ja füüsiline õpikeskkond lähtuvad ajaloo ainekava põhimõtetest.
Valikkursusega taotletakse, et õpilane:
mõistab inimühiskonna ajaloos toimuvate ühiskondlike muutuste põhjuseid ja tagajärgi;
tunneb huvi ajaloolise arengu järjepidevuse vastu;
väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandit;
tunneb lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ja oskab kasutada mõnda neist õppetöös ja igapäevases elus;
huvitub maailma arengust, kujundab ja avaldab oma arvamust.
Kursuse üldeesmärgid
Toetada ajalooõpetuse eesmärkide saavutamist, õpitava tervikuks sidumist ja tervikpildi kujunemist ühiskonnast.
Kujundada oskust mõista minevikunähtuste alusel toimuvat arengut.
Asjaolude ja sündmuste õpetamine, mis on maailma kujundanud.
Õpetada analüüsima ja mõistma toimunud arenguid ning seoseid mineviku ja tänapäeva vahel.
Õpetada orienteeruma kultuuriruumis, mõistma kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme.
Suunata õpilast teadvustama, analüüsima, kriitiliselt hindama ja tõlgendama minevikus toimunud protsesse ja muutusi, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga.
Hindamine
Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust.
Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust.
Hinnatakse õpioskusi suuliste vastuste, kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel (töö kaartide, dokumentide, allikmaterjalide ja piltidega, loovtööd ning arutluse kirjutamine).
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Õpitulemusi kontrollides jälgitakse teadmiste, sh ajalooalase sõnavara ja oskuste tasakaalu.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Kursuse lõpetaja:
Iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust;
Väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja teadvustab oma rolli kultuuripärandi säilitajana;
Analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning väärtushinnangutele;
Analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohta tsivilisatsioonide arengus;
Kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust;
Suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.
Õpitulemused ja õppesisu teemade kaupa
Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke
Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke: Esiaja arengujärgud. Inimese põlvnemine. Inimene ja loodus. Mõtlemise ja kõne tekkimine. Kunsti alged. Inimkonna arengu ebaühtlus. Kütid, kalastajad ja korilased. Maaharijad ja karjakasvatajad. Metallide kasutuselevõtt. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.
Egiptus
Egiptus. Riigi tekkimine. Ühiskond ja eluolu. Religiooni põhijooned. Surnutekultus. Kirjandus. Teadus. Egiptus tänapäeval.
Mesopotaamia ja Ees-Aasia
Sumeri linnriigid: ühiskond ja eluolu. Semiidid. Vana-Babüloonia. Hammurabi koodeks. Babüloonia ühiskond ja eluolu. Assüüria. Uus-Babüloonia. Babüloni ehitised. Religiooni põhijooned. Kangelaseepika ja Gilgameš. Teadus. Indoeurooplased, küsimus nende päritolust. Hetiidi impeerium. Pärsia impeerium. Foiniikia ja Iisrael: Foiniikia linnriigid, kaubandus ja meresõit. Kultuurikontaktid. Iisrael: ülevaade iisraeli rahva ajaloost. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament. Mesopotaamia ja Ees-Aasia alad tänapäeval.
Kreeta-Mükeene
Arheoloogilised kaevamised: Knossos, Mükeene, Trooja. Kiri, selle dešifreerimise tulemused. Kreeta ja Mükeene ühiskond. Naiste positsioon Kreetal. Kreeta-Mükeene mõju hilisemale Kreeka tsivilisatsioonile.
India
Induse kultuur. Aarjalaste sisseränne. Riikluse ja ühiskonna areng. Kastid. Veedad. Brahmanism. Budism. Hinduism. Sanskriti keel. Kirjandus. Teadus. Kunst. Islami levik Indias. India tänapäeval.
Hiina
Vana-Hiina tsivilisatsiooni kujunemine. Keisririigi teke. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ametnikkond. Religioon ja filosoofia: konfutsianism, taoism. Hieroglüüfkiri. Kirjandus. Teadus. Leiutised. Kunst. Hiina tänapäeval.
Ameerika
Kesk-Ameerika tsivilisatsioon: maiad, asteegid. Andide tsivilisatsioon: inkad. Riigi ja ühiskonna korraldus. Religioon. Tähtsamad kultuurisaavutused. Ameerika tsivilisatsioonide häving.
Araabia maad
Islami teke ja levik. Muhamed. Koraan. Religiooni osa igapäevaelus. Abielu ja perekond. Sunna. Islami uskumused ja tavad. Sunniidid, šiiidid. Araabia vallutused, Araabia kalifaat ja selle lagunemine. Eri rahvaste kultuuri ühtesulamine. Arhitektuur. Kirjandus. Teadus. Araabia kultuuri mõjud Aasia ja Euroopa kultuurile. Araabia maad tänapäeval.
Aafrika tsivilisatsioonid
Etioopia riik ja kultuur. Lääne-Aafrika kultuurid: Ghana ja Mali. Joruba kultuur. Zimbabwe kultuur. Aafrika langemine Euroopa riikide võimu alla. Kolonisatsiooni tagajärjed Aafrikale. Aafrika tänapäeval.