Kursuse „Suurbritannia kultuurilugu inglise keeles“ ainekava

Kursuse õppe-eesmärgid

Gümnaasiumi valikainega ’Suurbritannia kultuurilugu’ taotletakse, et õpilane:

arendab oma lugemisoskust ja -strateegiaid ning tekstist arusaamist;

õpib tegema lühikokkuvõtteid pikematest võõrkeelsetest tekstidest ning neid võõrkeeles soravalt ning arusaadavalt ette kandma;

omandab teadmised, mis võimaldavad õpitava keele maa(de) kultuurisituatsiooni paremat mõistmist ning hõlbustavad suhtlemist sihtkeele kultuuriruumis;

huvitub kultuuriloost ja selle kaudu silmaringi laiendamisest;

omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

omandab soovi ja oskuse edaspidi oma kultuuriteadlikkust täiendada;

õpib infot kriitiliselt hindama

omandab enesekindlust ja esinemiskogemusi (esitluste kaudu);

Õppeaine kirjeldus

Valikainega toetatakse õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust, uurimisoskust ning analüüsivõimet. Õpilased suunatakse leidma illustratiivset lisamaterjali, koostama kokkuvõtteid, looma seoseid ning kultuuriloolist terkvikpilti. Aidatakse kaasa läbivate teemade omandamisele ainespetsiifilisest aspektist lähtudes. Selleks kasutatakse sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid (infootsing, esitluste koostamine ja esitamine, võrdlemine ning seoste loomine, jne).

Valikainet õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi:

väärtuspädevus – kultuuripärandiga tutvumine, ajalooliste sündmustele ja tegelastele hinnangu andmine;

sotsiaalne pädevus – kultuurinormide, tavade, jne tundmaõppimine;

enesemääratluspädevus – oma elu ja võimaluste võrdlemine/suhestamine ajaliselt ja distantsilt (eri ajastud ja riigid);

õpipädevus – infootsing, esitluste koostamine, tervikpildi loomine, võrdlemine, jne;

suhtluspädevus – esinemisoskuse arendamine, soravus, väitlemine ja argumenteerimine, jne;

matemaatikapädevus – arvude väljendamine, sündmuste kronoloogia, jne;

ettevõtlikkuspädevus – esinemisjulguse ja enesekindluse arendamine, grupitööoskus, jne.

Teemade käsitlemisel lõimutakse teiste ainetega (geograafia, ajalugu, kunst, ühiskonnaõpetus, majandusõpetus, jne).

Keeletunnis suheldakse õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse korral selgituste andmiseks.

Õpitulemused

Valikaine läbimisel gümnaasiumi õpilane:

mõistab ja tõlgendab sihtkeele kultuuriruumi kujunemislugu ja oskab oma teadmisi eesmärgipäraselt suhtluses kasutada;

vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele (emakeelse) kõnelejaga ja suudab mõista kõneleja viiteid selle maa üldtuntud ajaloolistele sündmustele;

seostab sündmusi ja arusaamu sihtriigi, Euroopa ja Eesti ajaloos ning mõistab kõnealuste sündmuste ning uute arusaamade poolt vallandatud muutusi;

kujundab endas ülevaatliku tervikpildi sihtriigi kultuuriloost ja selle kujunemisel silma paistnud isikutest ja sündmustest;

mõistab ja arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;

tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades;

seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;

seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade

teadmistega.

Teemavaldkonnad

Eelajalugu: ibeerlased, keldid

Rooma aeg

Anglo-saksid

Viikingid

Normannide vallutus

100 –aastane sõda

Rooside sõda

Tuudorite dünastia ja reformatsioon (+ Shakespeare)

Stuartid ja kodusõda (püssirohuvandenõu, suur tulekahju)

Georgi ajastu, (parteide algus)

Viktoria ajastu ja tööstusrevolutsioon (+ Dickens)

Windsorsid ja kaasaegne ühiskond

Projektitööd: esitlus ja portfoolio

Õpitulemused (osaoskuste kaupa):

Kuulamisel:

suudab jälgida sihtkeeles esitatavat kultuuriloolist infot nii audio- kui videoesitluses (raadio- ja telesaated, filmid, jne) ja leida sellest olulise info;

Lugemisel:

suudab iseseisvalt lugeda ja leida infot populaarteaduslikest ja ilukirjanduslikest tekstidest;

suudab leida seoseid kirjeldatud ajalooliste- ja kultuurisündmuste, -tegelaste ja –paikade vahel ja teha neist kokkuvõtteid ja järeldusi;

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus:

oskab õpitut kasutada õige suhtluskeele valimisel;

suudab väitluses kasutada kultuuriloolisi teadmisi;

Suuline esitus:

oskab esitada ülevaateid ajaloo- ja kultuurisündmustest või silmapaistvatest tegelastest;

Kirjutamisel:

oskab teha kirjalikke kokkuvõtteid kirjeldatud sündmuste, tegelaste, paikade jne kohta;

oskab teha esitlusi ajalooliste ja kultuurisündmuste, -tegelaste, -paikade jne kohta;

Õppetegevus

Rõhuasetus on keeleõppelt suunatud temaatika valdamisele, mis peaks soodustama võõrkeeles mõtlemist. Kursuse käigus omandatakse ülevaade Suurbritannia kultuuriloo tähtsündmustest ning seostatakse neid Euroopa ja Eesti kultuuriruumiga. Analüüsitakse eri ajastute elu-olu ning tähtsündmusi, s.h. tegureid, mis nendeni viisid. Oluline on õpilaste aktiivne kaasamõtlemine, seoste loomine ja tervikpildi kujundamine. Teema arutamise käigus omandatakse vajalik sõnavara ning vajaduse korral selgitatakse keelelisi väljendeid ja keelestruktuure.

Kasutatakse nii paaris- kui rühmatööd (esitluste ja portfoolio koostamine). Lisaks silmaringi laiendamisele arendadakse ka keeleoskust – teksti mõistmist, analüüsioskust, soravust, (esitluse) teksti loogilist ülesehitust, jne.

Suur osakaal on õpioskustel – infootsingust ja analüüsist esitluste koostamise ja esinemisoskuse arendamiseni.

Hindamine

Teemavaldkonna mõistmisel ja analüüsimisel kasutatakse (nii suulist kui numbrilist) kujundavat hindamist. Oluline ei ole faktide õppimine vaid tervikpildi kujunemine. Kokkuvõttev töö (mis üldjuhul ei kesta üle 10 minuti) sooritatakse iga teema lõpus (või asendatakse frontaalse küsitlemisega).

Lisaks teema valdamisele hinnatakse esitluste koostamist (nii keelelise, sisu kui kujunduse külje pealt) ja esinemisoskust (õpitakse nii enda kui teiste vigadest). Kursuse lõpetamiseks saab õpilane valida kursuse arvestusliku lõputöö vormi – selleks on kas kirjalik test või suuline ülevaade. Hindamisel hoidutakse hinde ületähtsustamisest ja keskendutakse kultuurilise tervikpildi kujundamisele ja huvi tekitamisele kultuuriloo vastu.