Kursuse üldeesmärk
Õpilane omandab ülevaate poliitikateaduse üldistest põhialustest, poliitika laiahaardelisest olemusest ning politoloogia põhivaldkondadest (poliitikateooria, poliitikafilosoofia, rahvusvahelised suhted).
Ainealane pädevus
Õpilane:
Mõistab poliitika põhimõistete sisu ja poliitika iseloomulikke tunnuseid;
Teab poliitika erinevaid alavaldkondi nagu poliitika kui valitsemine ning poliitika kui konfliktide tasakaalustaja;
Tunneb politoloogia kui eraldiseisva teadusharu loomise põhjuseid ning peamisi uurimismeetodeid;
Saab aru ja teab erinevaid käsitlusi võimust, riigist, riikluse arengust ja riigiteooriatest;
Oskab seostada käsitlusi riigist ja võimust peamiste poliitikafilosoofide tekstidega;
Mõistab poliitikafilosoofia seoseid poliitiliste ideoloogiate tekkes ning tunneb peamisi poliitilisi ideoloogiaid ajaloos ning tänapäeval;
Tunneb olulisemaid poliitiliste režiimide tüüpe nii ajaloos kui tänapäeval ja oskab tuua näiteid erinevate poliitiliste režiimitüüpidega riikide kohta;
Tunneb rahvusvaheliste suhete süsteemi kujunemist ning rahvusvaheliste suhete uurimise koolkondi;
Tunneb rahvusvaheliste konfliktide põhjuseid, teab peamisi rahvusvahelisi konfliktikoldeid 21.sajandil ning nende lahendamise ja ennetamise võimalusi.
Lõiming
Politoloogia ning selle alavaldkonnad: poliitikateooria, poliitiline filosoofia ja rahvusvahelised suhted võimaldavad hästi toetada nii ajaloo-kui ühiskonnaõpetuse kursusi;
Samuti toetab kursus emakeele ja väitluskunsti kursust;
Valikkursuse filosoofilise osa kaudu on mitmed teemad lõimitavad teiste ainetega ning võimaldavad kasutada omandatud teadmisi esseede, arutluste kirjutamiseks.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut antud valikaines.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, kirjalike tööde ja/või praktiliste tööde ning tegevuste alusel.
Hindamise vormid on erinevad, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui praktilisi ülesandeid.
Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega. Esseede puhul antakse õpilasele tagasisidet kujundava hindamise vormis tema teadmiste ja oskuste kohta.
Füüsiline õpikeskkond
Õppetöö toimub koolis ning võimalusel õppekäikudel;
Õppes on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit, esitlustehnikat;
Osaliselt on kooli raamatukogus olemas toetav erialane kirjandus;
Õppetöös kasutatakse õppekirjandust:
L. Kalev, A. Toots „Poliitika ja valitsemise alused“
J. Wolff „Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse“
J. Lipping „Kaasaegne poliitiline filosoofia“
R. Cooper „Riikide murdumine“
H. Kalmo, M. Luts-Sootak „ Iganenud või igavene? Tekste kaasaegsest suveräänsusest“
D. Moisi „Emotsioonide geopoliitika“