Algastme B-kategooria teooriaõpe
Juhi koolituse õppe-eesmärgid
Juhi koolituse eesmärgiks on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks;
luua eeldused ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
Õppesisu
Põhiteemad:
Sõidukijuhi koolitus, auto ja auto käsitsemine
Liiklus tänapäeval
Liiklus kui juhitud süsteem, liikluseeskiri
Ohutu Liiklemise juhised
Sõiduõpe vähese liiklusega teedel – teooria:
Liiklejate vaheline suhtlemine
Liiklusvooluga liitumine ja selles sõitmine
Sõidu lõpetamine ja parkimine
Paiknemine ristmiku ületamisel
Juhi tegevus ristmiku ületamisel
Sõidu kavandamine riski vältimise eesmärgil
Sõiduõpe intensiivse liiklusega teedel – teooria:
Olukorra kiirus
Maanteesõit
Möödasõit ja vastassõitjaga kohtumine
Sõitmine rasketes teeoluds
Sõitmine pimedal ajal
Inimene sõidukijuhina
Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Auto tehnoseisund, auto kasutamisega
seonduv ja ökonoomne sõiduviis
Õpitulemused
Kursuse lõpuks teab õpilane:
Kuidas toimida liikluses, ohustamata teisi ja iseennast
Oskab hinnata olukordi liikluses ja käituda sellele vastavalt;
Kursus lõpetatakse algastme liiklusteooria eksamiga
Füüsiline õpikeskkond
Ruumi sisustus on õppeotstarbe seisukohast otstarbekas.
Õppes on võimalus kasutada inernetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
Kasutatakse eakohast õppevara, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.
Pimeda aja koolitus
Võimalusel läbida algastme koolituse käigus. Kui algastme koolituse koolitus läbiti ajal, mil pole pimeda aega, siis tuleb pimeda aja koolitus läbida esimesel võimalusel peale algastme koolituse läbimist, kuid mitte hiljem kui 23 kuu möödumisel algastme koolituse koolitse lõppemisest.
Pimeda aja koolitus kestus
Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 1 teooritunnile ja 1 sõidutunnile. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidutunni pikkus on 45 minutit.
Juhi esmaõppe lõppaste
Juhi esmaõppe lõppaste (edaspidi lõppaste) algab pärast esmase juhiloa saamist ja hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Enne esmase juhiloa vahetust juhiloa vastu peab esmase juhiloa omanik läbima koolitaja juures õppekava kohase juhi lõppastme koolituse, mille eesmärgiks on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine.
Lõppaste koolituse kestus
Õppekavas esitatud õppematerjal jaguneb 4 teooritunnile ja 3 sõidutunnile. Teooriaõppe tunni pikkus on 45 minutit. Õppesõidutunni pikkus on 45 minutit.
ERISUSED RIIKLIKU ÕPPEKAVA RAKENDAMISEL
Kui isik omab automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb käsikäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimisõigust, peab ta läbima koolituse teooriaõppes vähemalt 2 õppetunni ja sõiduõppes 2 sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peab käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi käsikäiguvahetusega auto juhi koolitamisel võrreldes automaatkäiguvahetusega auto juhi koolitamisega.
Kui isik omab C- või D-kategooria auto juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb B-kategooria auto juhtimisõigust, peab ta saama koolituse teooriaõppes vähemalt 3 õppetunni ja sõiduõppes 1 sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peab käesolevast õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi B-kategooria auto juhi koolitamisel võrreldes C- või D-kategooria auto juhi koolitamisega.
BC1-kategooria auto juhtimisõigust taotlev isik peab saama koolituse teooriaõppes vähemalt 40 õppetunni ja sõiduõppes 25 sõidutunni mahus. Selles mahus antav õpe peab lisaks käesoleva õppekava ainetele hõlmama need C1-alamkategooria auto õppekava õppeained, mis käsitlevad erisusi C1-alamkategooria auto juhi koolitamisel võrreldes B-kategooria auto juhi koolitamisega.
KOOLITUSE LÕPETAMISE KORD
B-kategooria ja B1 alamkategooria juhi koolitus lõpeb õppekava lisas 1toodud õpiväljundite saavutamisel.
Õpiväljundite saavutamiseks püstitatud kontrolli meetodeid ja hindamiskriteeriume kirjeldatakse autokooli õppekavas.
Pärast algastme koolituse ja algastme koolituse libedaraja riskivältimise koolituse läbimist saab õpilane koolitajalt juhi koolituskursuse tunnistuse (edaspidi tunnistus, mis annab õiguse taotleda esmast juhiluba Maanteeameti regiooni liiklusregistri büroos).
Pärast lõppastme koolituse läbimist koolitaja juures teeb koolitaja punktis 5.3 nimetatud tunnistusele kande esmaõppe lõppastme koolituse läbimise kohta.
Pärast pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimist koolitaja juures teeb koolitaja punktis 5.3 nimetatud tunnistusele pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimise kohta.
Punktides 5.4. ja 5.5. nimetatud kanded on aluseks Maanteeameti regiooni liiklusregistri büroos juhiloa taotlemisel.
ÕPPEKAVA STRUKTUUR
B-kategooria ja B1 alamkategooria juhi koolitus jaguneb algastme koolituseks, algastme koolituse riskivältimise koolituseks, pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituseks ja lõppastme koolituse koolituseks.
Algastme koolitus on ülesehitatud moodulipõhiselt. Moodul on õppekava sisuline liigitus, mis koondab õppeained läbi ainekaartide ühtseks eesmärgistatud õppekogumiks.
Moodulite abil on algastme koolituse teooria- ja sõiduõppe ained struktureeritud sisu ja valiku järjekorra alusel.
Koolituse vähimad õppemahud on toodud õppekava lisas 1.
Pärast algastme koolituse ja algastme koolituse riskivältimise koolituse läbimist ning enne esmase juhiloa vahetamist juhiloa vastu, läbitakse lõppastme koolitus.
Iga koolituse läbimise kohta teeb koolitaja tunnistusele eraldi märke
Algastme koolitus jaguneb omakorda teooriaõppe ja sõiduõppe mooduliteks 1-3.
Algastme koolituse teooriaõppesse kuuluvate moodulite valiku tingimuseks on eelneva mooduli õpiväljundi omandamine. Moodulisse kuuluvate aine läbimise eeltingimuste olemasolul on need märgitud ainekaardile.
Algastme koolituse sõiduõppesse kuuluvate moodulite valiku tingimuseks on eelneva mooduli õpiväljundi omandamine. Aine läbimise eeltingimuste olemasolul on need märgitud ainekaardile.
ÕPPEKAVA MOODULITE ÕPIVÄLJUNDID
Teooriaõppe 1 moodulis omandatavate õppeteemade tulemusena teab õpilane:
enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
ohutu liiklemise seisukohast olulisele tähelepanu suunamise tähtsust;
ohutu piki- ja külgvahe hoidmise tähtsust;
oludele vastava sõidukiiruse valiku tähtsust;
erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähem kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisele;
sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile;
keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
kasutatava sõiduki lisaseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
Teooriaõppe 2 moodulis omandatavate õppeteemade tulemusena teab õpilane:
liiklusalast seadusandlust;
kuidas käituda liiklusõnnetuse korral;
Teooriaõppe 3 moodulis omandatavate õppeteemade tulemusena teab õpilane:
peatumisteekonna pikkust mõjutavaid tegureid (nt kiirus, tee- ja ilmastikuolud, kasutatava sõiduki eripära jms);
kuidas sõidukit keskkonda säästvalt kasutada;
keskkonnasäästliku juhtimise seost ohutusega;
kuidas sõitu riski vältimise eesmärgil planeerida;
kuidas ohutult mööduda;
Sõiduõppe 1 moodulis omandatavate praktiliste oskuste tulemusena on õpilane võimeline:
aru saama kui sõiduki kasutamine on liiklusele ohtlik ja käituma kohaselt;
rakendama ettevaatusabinõusid sõidukisse sisenemisel ja sellest väljumisel;
valmistuma ohutuks sõiduks (juhiistme kohandamine turvavarustuse, lisaseadmete kasutamine jms);
käsitlema sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt võimaldamaks jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel.
Sõiduõppe 2 moodulis omandatavate praktiliste oskuste tulemusena on õpilane võimeline:
juhtima sõidukit viisil, mis välistab ohtlikke olukordade tekitamist (nt alustades sõitu; sõites sirgel teel ja kurvis, sõites tasasel või mägisel maastikul, sõites erinevates ilmastiku- ja teeoludes, sooritades manöövreid, tagurdades, pidurdades, mööda sõites, ohutult peatuma ja parkima jne);
sõidukit juhtides järgima liiklusreegleid;
arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega tagades nende ohutuse.
Sõiduõppe 3 moodulis omandatavate praktiliste oskuste tulemusena on õpilane võimeline:
kasutama sõidukit keskkonda säästvalt;
kohanema liikluses toimuvate muutustega;
hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
7.6.4. sõiduteekonda kavandades hindama ja arvesse võtma tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms);
teadma kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
äkkpidurdada;
mõistma, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival karedal asfaldil; 7.6.8. mõistma, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
mõistma, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
omama suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
Pimeda ajal sõiduki juhtimise koolituse läbimise tulemusena õpilane:
teab kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava kiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;
mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
teab isiklikke, pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud, tugevaid ja nõrku külgi;
tajub ja teab oma nõrku külgi juhina, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
Lõppastme koolituse teooriaõppe läbimise tulemusena õpilane:
teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
teab millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
on rohkem motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt;
teab kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
omab suuremat motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
Lõppastme koolituse sõiduõppe läbimise tulemusena õpilane:
omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
on rohkem motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;
omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
oskab äkkpidurdada;
teab kuidas ohutult takistusest ümberpõigata;
mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ette võtta on piiratud.