Kursuse „Riigikaitse“ ainekava

Ainealane pädevus

Kursuse läbinu

on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning tegutseda lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest;

järgib demokraatlikke väärtusi ning on solidaarne ja vastutustundlik;

mõistab riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega;

väärtustab kaitseväelase elukutset, vabatahtlikku tegevust kaitseliidus ning selle organisatsioonides;

teab riigikaitse korraldust ning kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning riigikaitset reguleerivaid õigusakte;

teab kodanikukaitse põhimõtteid;

tunneb huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu;

teab NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;

on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda, kriisiolukordades käituda ja tegutseda;

teab topograafia põhialuseid, orienteerub maastikul kaardi ja kompassiga ning käitub keskkonda säästvalt.

Üldeesmärgid

panna alus Eesti riigikaitsepõhimõtete mõistmisele;

anda teadmine oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest;

võimaldada õpilastel ennast proovile panna meeskonnatöös, ja tunnetada ennast meeskonnaliikmena

Läbivad teemad

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine - õpilase kujunemine isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

Keskkond ja jätkusuutlik areng - taotletakse õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - mõistes ühiskonna toimimise põhimõtteid ning kodanikualgatuse tähtsust, kujuneb vastutustundlik kogukonna- ja ühiskonnaliige;

Tehnoloogia ja innovatsioon - nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskav inimene tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas, on innovaatiline

Tervis ja ohutus - vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terve ühiskonnaliige, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning aitab kaasa turvalise keskkonna kujundamisele;

Väärtused ja kõlblus - õpilase kujunemine kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid.

Teabekeskkond - käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

Kultuuriline identiteet - väärtustab oma kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Hindamine

Riigikaitse õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade

õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks.

Hinnatakse teadmisi kui ka nende rakendamise oskust suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele;

Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Õpitulemuste kontrollimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid - suulist arutlust, kirjalikke töid: testid, töö kaardiga, statistika ning analüüsi, referaatide ja uurimistööde koostamine, arvamusloo kirjutamine. Hindamisel arvestatakse ainealaste teadmiste ja oskuste taset, aktiivsust osalemisel praktilises tegevuses ning vastutustunnet ja kaaslaste toetamist ühistegevuses ja rühmatöös – kodanikuosalust.

Laagris hinnatakse praktilisi sooritusi. Ohutushoiutesti positiivne sooritus on eelduseks osalemisel praktilisel laskeharjutusel.

Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.

Lõiming

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, millel on tihedaid kokkupuutepunkte mitme õppeainega:

Ajalugu – sõjaajalugu, kriiside ja konfliktide tekkepõhjused ning tagajärjed, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, NATO ja ÜRO;

Bioloogia – inimese anatoomia, füsioloogia, keskkonnakaitse, elustamine;

Eesti keel – terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus;

Füüsika – ballistika, massihävitusrelvad;

Geograafia – kaardiõpetus;

Keemia – massihävitusrelvad, kodanikukaitse, ohutusnõuded;

Kehaline kasvatus – üldfüüsiline tegevus ja vastupidavus;

Matemaatika – mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine;

Võõrkeeled – terminoloogia;

Ühiskonnaõpetus – kodanikukasvatus, riigikaitse korraldus, kaitseväe ja Kaitseliidu struktuur, NATO ja ÜRO, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, Eesti kaitsepoliitika;

Inimeseõpetus – esmaabi.

Füüsiline õpikeskkond

Valdav osa õppest toimub klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseum, näitus, raamatukogu, arvutiklass, lahingupaik, väeosa ja teised riigikaitselised institutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne).

Koolil on ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: õigusaktid, kaardid, teemakirjandus, pildid, plakatid jm illustratiivne materjal, skeemid, statistilised andmed, ajakirjandusväljaanded Riigi Kaitse, Diplomaatia, Kaitse Kodu, Sõdur, Sõdurileht; auvised, matkavahendid.

Välilaagris on välitingimused: maastik, harjutusväli, lasketiir, kaitseväe või Kaitseliidu väljaõppekeskus; väliööbimise korral isiklik ja rühmavarustus; orienteerumisvahendid, esmaabi õppevahendid, matkavahendid, näitlik õppematerjal; plakatid, joonised, relvad, laskemoon.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilane:

omandaks ülevaate Eesti sõjaajaloost;

tunneks Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhialuseid ning riigikaitse ülesehitust;

omandaks algteadmised ajateenistusest ja reservteenistusest;

omandaks ülevaate kaitseväeteenistust reguleerivatest seadusesätetest;

tunneks sõjaväelist rivikorda;

omandaks praktilise kogemuse laskeasjanduses;

omandaks algteadmised topograafiast ja oskaks orienteeruda maastikul;

tunneks esmaabi võtteid ja elustamise põhimõtteid;

tunneks keskkonnakaitse põhimõtteid.

Õppesisu

Eesti sõjaajalugu

Eesti sõjaajalugu. Muistne Eesti. Eesti iseseisvuse sünd 1917-1918. Eesti Vabadussõda 1918-1920. Eestlased Teises maailmasõjas.

Tänapäeva sõjad ja kriisid

Kriiside ja konfliktide põhjused. Relvakonfliktide tüübid. Konflikti faasid

Riigikaitse eesmärk ja üldine korraldus

Riigikaitse eesmärk. Riigikaitse kõrgem juhtimine.

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika alused ja eesmärgid. Rahvusvaheline koostöö ja Eesti julgeolek. Eesti lõimumine NATOga. Kollektiivse kaitse põhimõte.

Eesti Kaitsejõudude struktuur ja ülesanded

Kaitsejõudude juhtimine ja ülesehitus. Kaitseväe väeliigid. Kaitseliit.

Kaitseväeteenistus ja kaitseväe distsipliin

Kutsealusena arvele võtmine. Tegevteenistuseks kõlblikkuse määramine. Ajapikendus. Vaide esitamine. Ajateenistus. Kaitseväeline haridus ja väljaõpe. Asendusteenistus. Teenistus reservis.

Riviõpe

Riviõppe tähtsus. Riviline juhtimine. Riviõppe põhimõisted. Rivi liigid ja võtted. Üksikmehe ja allüksuse rivivõtted.

Laskeasjandus ja relvaõpe

Relvade tutvustus. Relva käsitsemine. Ballistika. Laskeasendid. Lasketehnika. Ohutusnõuded.

Topograafia ja orienteerumine

Topograafiline kaart ja kaardi kasutamine. Kaardi mõõtkava. Leppemärgid. Reljeef. Kompass.

Kaardiga orienteerimine.

Esmaabi

Üldpõhimõtted. Ellujäämisõpetus. Elustamine.

Massihävitusrelva kaitse

Tuumarelv. Bioloogiline relv. Keemiarelv.

Keskkonnakaitse kaitsejõududes

Harjutusväljakute ja välilaagrite mõju keskkonnale. Keskkonnavastutus kaitsejõududes.

Võimaluse korral lõpetatakse kursus välilaagriga

Õpitulemused

Riigikaitseõpetuse valikkursuse läbinu:

teab kodaniku riigikaitselisi kohustusi;

oskab ülevaatlikult iseloomustada Eesti sõjaajalugu;

oskab iseloomustada tänapäeva kriiside ja konfliktide tekkimise peamisi põhjusi;

tunneb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhialuseid;

mõistab Eesti julgeoleku seotust rahvusvahelise julgeolekusüsteemiga;

tunneb Kaitsejõudude struktuuri ja ülesehitust;

teab oma õigusi ja kohustusi kaitseväeteenistuses;

tunneb sõjaväelist rivikorda;

omab ülevaadet Eesti Kaitsejõudude relvastusest;

oskab käsitseda tulirelva ja tunneb ohutusnõudeid;

oskab kasutada orienteerumisel kaarti ja kompassi;

tunneb elustamise- ja esmaabivõtteid;

oskab käituda keskkonda säästvalt.