Gümnaasiumiastme kursus kultuuridevaheline suhtlus on mõeldud inglise keele täiendkursusena ja B1.2-keeleoskustaseme saavutamiseks suulises suhtluses. Eeldatakse, et kõik alustajad on eelnevalt saavutanud vähemalt B1.1-keeleoskustaseme.
Gümnaasiumi valikainega ’Kultuuridevaheline suhtlus’ taotletakse, et õpilane:
omandab teadmised suhtlemist mõjutavatest aspektidest;
saab ülevaate erinevate kultuuride suhtlusnormidest ning õpib teadvustama vajadust olla kursis erinevate kultuurinormidega;
omandab teadmised, kuidas korrigeerida enda suhtlusviise ning keelekasutust;
õpib tegema esitlusi ning otsima informatsiooni erinevate kultuuride kohta;
arendab suhtlus- ja rääkimisjulgust;
Õppeaine kirjeldus
Valikainega toetatakse õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust, suhlemisoskust ning ettevõtlikkust. Õpilastele antakse juhised käitumiseks erinevates suhtlussituatsioonides eri kultuuride esindajatega. Õppeaine eesmärk on toetada suhtlusjulgust ning õpilaste eneseväljendusoskuse arendamist.
Aidatakse kaasa läbivate teemade omandamisele ainespetsiifilisest aspektist lähtudes. Selleks kasutatakse sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid (infootsing, esitluste koostamine ja esitamine, võrdlemine ning seoste loomine).
Arendatakse üldpädevusi:
väärtuspädevus – analüüs ja hinnangute andmine erinevatele suhtlussituatsioonidele
sotsiaalne pädevus – erinevast kultuuriruumist pärit inimeste suhted õpitava võõrkeele kontekstis; kultuurinormide, tavade, jne tundmaõppimine;
enesemääratluspädevus – eneseanalüüs
õpipädevus – infootsing, esitluste koostamine, võrdlemine, jne;
suhtluspädevus – esinemisoskuse arendamine, grupitöö organiseerimine, jne;
ettevõtlikkuspädevus – esinemisjulguse ja enesekindluse arendamine, grupitööoskus, jne.
Teemade käsitlemisel lõimutakse teiste ainetega (ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, jne).
Keeletunnis suheldakse õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada selgituste andmiseks.
Valikaine läbimisel gümnaasiumi õpilane:
omandab keeleoskuse sellisel tasemel, et saab igapäevases formaalses suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega;
mõistab kultuuridevahelises kommunikatsioonis suhtlust mõjutavaid asjaolusid;
arvestab erinevate kultuuride eripära suhtlemisel (stiil, keel, jne);
arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;
seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;
oskab kirjeldada vähemalt kahe enda poolt valitud riigi kommunikatsioonieripärasid;
Õpitulemused (osaoskuste kaupa)
Kuulamisel:
saab aru emakeelekõnelejate poolt loomuliku tempoga valdavalt standardkeeles esitatud tekstidest (jutustused, arutelud, vestlused, loengud, lühireportaažid).
Lugemisel:
loeb ja mõistab populaarteaduslikke artikleid, sisukokkuvõtteid, jne. mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid;
otsib materjali raamatutest/internetist (sh referaatide jaoks);
Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:
Suuline suhtlus:
teab ja kasutab erinevaid kommunikatsioonistrateegiad enamjaolt korrektselt;
põhjendab lühidalt oma seisukohti, toob näiteid;
kasutab mitmekesist sõnavara ja väljendeid;
arvestab suhtlemisel õpitava keele maa kultuurinorme;
Suuline esitus:
oskab esitada ülevaateid ja esitlusi;
oskab ennast tutvustada võõrkeele kõnelejale võttes arvesse vestluspartneri kultuurile omaseid suhtlusnorme;
suudab koguda ja esitada infot etteantud või ennast huvitaval teemal;
Kirjutamisel
oskab teha kirjalikke kokkuvõtteid ning kasutab õpitud sõnavara;
järgib kirjutamisel suhtlusnorme;
Teemavaldkonnad
Interkulturaalne pädevus
Pragmaatika
Suhtlusstiilid ja kommunikatsioonivead
Kultuuridevahelised erinevused ja kommunikatsioon erinevate kultuuride esindajate vahel.
Ärialane suhtlus
Viisakus
Vaikus, tagasisidestamine ja nende roll erinevates kultuurides
Register ja distants
Aeg
Stereotüübid
Kultuurišokk
Mitte-verbaalne kommunikatsioon
Kursuse lõputöö: näidend
Hindamine
Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.
Kursuse lõpetaja hea õpitulemus on B1.2, rahuldava õpitulemusega õpilane on võimeline täitma selle taseme oskused osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid.