Ainealane pädevus
Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
Huvitub oma rahva, kogukonna ja maailma kultuuripärandist;
Tunneb Eesti kultuurilist eripära ning suudab seda analüüsida maailma kultuuriloo taustal;
On omandanud teadmisi seostamaks ajalooõpetuses, ühiskonnaõpetuses, kirjandusõpetuses, muusikaajaloos ja kunstiajaloos õpitut;
Oskab leida ja kriitiliselt analüüsida infot;
Väärtustab Eesti rahvusvähemuste kultuurilist eripära.
Üldeesmärgid
Gümnaasiumi Eesti kultuuriloo õppeainega taotletakse, et õpilane tunneb järgmist:
Kultuuripärandit kui rahvusliku identiteedi kandvamaid osi;
Rahvuse ja rahvusvähemuste koosseisu ning rahvusvähemuste kultuurilist identiteeti;
Kultuurimurranguid seoses Eesti ajaloo periodiseerimisega;
Kultuurikontakte kui muutuste mõjuallikaid;
Usundilugu kultuuriloo mõjutajana;
Ühiskondlikke muutusi kultuuriloo mõjutajana.
Läbivad teemad
Kultuuriline identiteet – kohalik kultuuripärand ning selle väärtustamine, rahvusvähemused ja vähemusrahvused.
Keskkond ja keskkonna jätkusuutlikkus – kultuuripärandi teadvustamine ja väärtustamine.
Teabekeskkond – kriitiline mõtlemine, erinevate teadmiste sidumine.
Tehnoloogia ja innovatsioon – infoallikad seoses valikutega.
Väärtused ja kõlblus – sallivus, ausus, hoolivus, empaatia, erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine, vastutus, õiglus, töökus.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks Eesti kultuuriloo õpetuses on toetada õpilase arengut seoses kultuuri mõistmiseks vajalike oskuste omandamisega.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aga ei hinnata hoiakuid ja väärtusi.
Hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui praktilisi ülesandeid.
Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet omandatavate teadmiste ja oskuste taseme kohta.
Teadmiste ja oskuste hindamine toimub teema lõpus kirjaliku või praktilise ülesandena.
Kokkuvõttev hindamine toimub kursuse lõpul.
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Aidata kaasa õpilase tervikliku maailmavaate kujunemisele teadmiste seostamisoskuse kujundamise kaudu.
Kujundada õpilases avarat maailmavaadet ja tolerantsust.
Toetada õpilases rahvusliku identiteedi kujunemist.
Kujundada õpilases üldinimlikke väärtusi nagu ausus, hoolivus, vastutustunne, õiglus, sallivus, töökus.
Õppesisu
Kultuuri mõiste ja selle areng
Kultuuri mõiste kujunemine.
Kultuuriajaloo erinevad koolkonnad;
Kultuurimurrangud seoses Eesti ajaloo periodiseerimisega
Ajalooperioodid
Murrangud Eesti kultuuriruumis
Eesti etniline mosaiiksus
Rahvusvähemused ja vähemusrahvused
Kultuurikontaktid
Kultuurikontaktid peale 13. sajandi vallutusi;
Linn ja maa.
Mõisad.
Sõjad ja rahutused
Usundilugu Eestis
Kõrgreligioon ja rahvausund
Katoliiklus Eestis kuni 16. sajandini
Reformatsioon ja vastureformatsioon, selle mõju Eesti kultuuriloos
Koolide areng ja humanism, rahvahariduse tekkimine
Usuvoolud 17.-18. sajandil ning nende mõju Eestis
Eesti rahvakultuur
Rahvakultuur ja selle roll rahvuslikus identiteedis
Eesti rahvakultuuri eripärad
Rahvakultuuri ilmingud
Tee kodanikuühiskonna suunas
Omaalgatuslike organisatsioonide tekkimine 19. sajandil, seltsiliikumine
Omavalitsussüsteemi tekkimine
Tööstusrevolutsioon ja maalt linna ränne
Õpitulemused
Kursuse lõpetaja:
Teab kultuuri olemust ning tunneb Eesti kultuuriloo piirjooni;
Teab Eesti rahvusvähemusi ja väärtustab nende kultuuri;
Teab kultuurikontaktide mõju kultuuriloo kujunemisel;
Tunneb Eesti usundilugu ning selle mõju kultuuriloo kujunemisel;
Tunneb Eesti rahvakultuuri;
Tunneb Eesti kodanikuühiskonna tekkele kaasa aidanud mehhanisme ning nende mõju kultuuriloole;
Oskab seostada erinevates ainetes õpitut.
Lõiming
Ajalugu – ajalooperioodid, olulised ajaloosündmused, Eesti rahvakultuur, usundilugu.
Eesti keel ja kirjandus – suuline ja kirjalik eneseväljendus, kirjanduslugu.
Muusikaõpetus – Eesti muusikaajaloo kujunemine;
Kunstiajalugu – Eesti kunstiajaloo kujunemine.
Ühiskonnaõpetus – kodanikuühiskonna teke.
Füüsiline õpikeskkond
Ruumi sisustus on õppeotstarbe seisukohast otstarbekas.
Õppes on võimalus kasutada inernetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.
Õpilastel on võimalus kasutada teatmikke ja raamatukogu.
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
Kasutatakse eakohast õppevara, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.