Matemaatika õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi kitsa matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane
1. saab aru matemaatika keeles esitatud teabest;
2. kasutab ja tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise;
3. rakendab matemaatikat erinevate valdkondade probleeme lahendades;
4. väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;
5. arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt;
6. kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid;
7. kasutab matemaatikat õppides IKT vahendeid
Matemaatika õppeaine kirjeldus
Kitsa matemaatika eesmärk on õpetada aru saama matemaatika keeles esitatud teabest, kasutada matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades, tagades sellega sotsiaalse toimetuleku. Kitsa kava järgi õpetatakse kirjeldavalt ja näitlikustavalt, matemaatiliste väidete põhjendamine toetub intuitsioonile ning analoogiale. Olulisel kohal on rakendusülesanded.
Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.
Gümnaasiumi kitsa kursuse lõpetaja:
1. koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid, lahendades erinevate eluvaldkondade ülesandeid;
2. väljendub matemaatilist keelt kasutades täpselt ja lühidalt, arutleb ülesandeid lahendades loovalt ja loogiliselt;
3. kasutab matemaatikat õppides ning andmeid otsides ja töödeldes IKT vahendeid;
4. hindab oma matemaatilisi teadmisi ja oskusi ning arvestab neid edasist tegevust kavandades;
5. mõistab ja eristab funktsionaalseid ning statistilisi protsesse;
6. lihtsustab avaldisi, lahendab võrrandeid ja võrratusi;
7. kasutab trigonomeetriat geomeetriliste kujunditega seotud ülesandeid lahendades;
8. esitab põhilisi tasandilisi jooni valemi abil, skitseerib valemi abil antud joone;
9. kasutab juhusliku sündmuse tõenäosust ja juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid, uurides erinevate eluvaldkondade nähtusi;
10. tunneb õpitud funktsioonide omadusi ning rakendab neid;
11. leiab geomeetriliste kujundite joonelemente, pindalasid ja ruumalasid.
Kursuste õpitulemused ja õppesisu
I kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“
Õppesisu
1. Naturaalarvude hulk N, täisarvude hulk Z ja ratsionaalarvude hulk Q. Irratsionaalarvude hulk I. Reaalarvude hulk R.
2. Reaalarvude piirkonnad arvteljel.
3. Arvu absoluutväärtus.
4. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine.
5. Arvu n-es juur. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.
6. Murdvõrrand.
7. Arvu juure esitamine ratsionaalarvulise astendajaga astmena.
8. Tehted astmetega ning tehete näiteid võrdsete juurijatega juurtega.
9. Võrratuse mõiste ja omadused.
10. Lineaar- ja ruutvõrratused.
11. Lihtsamate, sealhulgas tegelikkusest tulenevate tekstülesannete lahendamine võrrandite abil.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane
1. eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;
2. eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;
3. selgitab võrrandite ja võrratuste lahendamisel kasutatavaid samasusteisendusi;
4. lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja lihtsamaid murdvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid;
5. sooritab tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased ratsionaalarvulise astendajaga astmeteks;
6. teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi;
7. lahendab lineaar- ja ruutvõrratusi ning ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme;
8. lahendab lihtsamaid, sh tegelikkusest tulenevaid tekstülesandeid võrrandite ja võrrandisüsteemide abil.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. Füüsikaga − tehted astmetega.
3. Keemiaga − tehted astmetega.
4. IKT – 1) ratsionaalavaldiste lihtsustamise harjutamiseks on soovitatav kasutada programmi T-algebra; 2) ratsionaalavaldiste lihtsustamisel kontrollib õpilane oma töö õigsust ülesande komponentide (tehete) kaupa (sobib nt programm Wiris); 3) võrrandite ja –süsteemide lahendamine ja lahendite kontrollimine programmi Wiris abil; 4) võrrandisüsteemi lahendi geomeetriline interpretatsioon nt programmiga Geogebra (nt mida tähendab, et võrrandisüsteemil on lõpmata palju lahendeid või lahend puudub); 5) tekstülesannete lahendamisel võrrandi (-süsteemi) lahendamisel võib kasutada arvutiprogrammi; 6) võrratuste lahendite kontrollimine, võrratuse geomeetriline tähendus (programmid Geogebra, Wiris).
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Keskkond ja jätkusuutlik areng.
3. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.
II kursus „Trigonomeetria“
Õppesisu
1. Nurga mõiste üldistamine, radiaanmõõt.
2. Mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid sin a, cos a, tana, nende väärtused nurkade 30º, 45º, 60º, 90º, 180º, 270º, 360º korral.
3. Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid.
4. Funktsioonide y = sin x , y = cos x , y = tan x graafikud.
5. Trigonomeetria põhiseosed − , ,
6. , , ,
7. , , ,
8. , , .
9. Siinus - ja koosinusteoreem.
10. Kolmnurga pindala valemid, nende kasutamine hulknurga pindala arvutamisel.
11. Kolmnurga lahendamine.
12. Ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala arvutamine.
13. Rakendussisuga ülesanded.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane
1. defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi;
2. loeb trigonomeetriliste funktsioonide graafikuid;
3. teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõtu ja vastupidi;
4. teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi;
5. rakendab kolmnurga pindala valemeid, siinus- ja koosinusteoreemi;
6. lahendab kolmnurki, arvutab kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala, arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala;
7. lahendab lihtsamaid rakendussisuga planimeetriaülesandeid.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. Füüsikaga − trigonomeetriliste funktsioonide graafikud, teravnurga siinus, koosinus ja tangens ülesannetes. Päikesekiirte langemisnurga erinev tõlgendus füüsikas ja geograafias.
3. Õuesõppe tunnis mõõtmised looduses (nt puu kõrguse arvutamine).
4. Geograafiaga: käsitleda kraadi, minutit, sekundit.
5. IKT: 1) Kolmnurkade joonestamine programmi Geogebra abil ning ülesande lahendamisel leitud meetriliste suuruste kontrollimine sama programmi abil; 2) trigonomeetriliste funktsioonide graafikute joonestamine programmide Geogebra ja Funktion abil.
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Keskkond ja jätkusuutlik areng.
3. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.
III kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“
Õppesisu
1. Punkti asukoha määramine tasandil.
2. Kahe punkti vaheline kaugus.
3. Vektori mõiste ja tähistamine.
4. Vektorite võrdsus.
5. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Jõu kujutamine vektorina.
6. Vektori koordinaadid.
7. Vektori pikkus.
8. Vektori korrutamine arvuga.
9. Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul).
10. Kahe vektori vaheline nurk.
11. Kahe vektori skalaarkorrutis, selle rakendusi. Vektorite kollineaarsus ja ristseis.
12. Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge).
13. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil.
14. Nurk kahe sirge vahel.
15. Parabooli võrrand.
16. Ringjoone võrrand.
17. Joonte lõikepunktide leidmine.
18. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem.
19. Rakendussisuga ülesanded.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane
1. selgitab vektori mõistet ja vektori koordinaate;
2. tunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning nende võrrandeid, teab sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;
3. liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;
4. leiab vektorite skalaarkorrutise, rakendab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid;
5. koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga;
6. määrab sirgete vastastikused asendid tasandil;
7. koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi;
8. joonestab sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi;
9. leiab kahe joone lõikepunktid (üks joontest on sirge);
10. kasutab vektoreid ja joone võrrandeid rakendussisuga ülesannetes.
Lõiming
1. Füüsikaga − vektor tasandil, vektori ühtlustatud käsitlemine matemaatikas ja füüsikas.
2. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
3. IKT: mõne arvutiprogrammi (nt Geogebra, Wiris) abil 1) joonte lõikepunktide arvu leidmine; 2) joonte lõikepunktide leidmine, 3) kahe sirge vahelise nurga suuruse kontrollimine; 4) joonte asendite uurimine koordinaatteljestikus (asendi sõltuvus parameetritest).
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.
IV kursus „Tõenäosus ja statistika“
Õppesisu
1. Sündmus. Sündmuste liigid.
2. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus.
3. Sündmuste korrutis. Sõltumatute sündmuste korrutise tõenäosus.
4. Sündmuste summa. Välistavate sündmuste summa tõenäosus.
5. Faktoriaal. Permutatsioonid. Kombinatsioonid.
6. Diskreetne juhuslik suurus, selle jaotusseadus, jaotuspolügoon ja arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve).
7. Üldkogum ja valim.
8. Andmete kogumine ja nende süstematiseerimine.
9. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi.
10. Normaaljaotus (kirjeldavalt).
11. Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel.
12. Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1. eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust;
2. teab sündmuse tõenäosuse mõistet ning oskab leida soodsate ja kõigi võimalustee arvu (loendamine, kombinatoorika)
3. selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute tähendust;
4. selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;
5. arvutab sündmuse tõenäosust ja rakendab seda lihtsamaid elulisi ülesandeid lahendades;
6. arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikud ning teeb nendest järeldusi uuritava probleemi kohta;
7. leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
8. kogub andmestikku ja analüüsib seda arvutil statistiliste vahenditega.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. Uurimistööde alused − statistika.
3. Geograafiaga – rahvastiku andmed ja diagrammid.
4. Ühiskonnaõpetuse ja teiste õppeainetega uurimisülesannete valiku ning ühisprojekti kaudu.
5. IKT: 1) info otsimine; 2) andmetöötlus; 3) tõenäosusteooria küsimuste selgitamine programmi “Tõenäosusteooria” abil.
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Teabekeskkond: õpilast juhitakse arendama kriitilise teabeanalüüsi oskusi (meedia manipulatsioonid, nt riigieksamite statistika meedias jms).
3. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilast suunatakse kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) informatsiooni kogumisel ja töötlemisel.
4. Kultuuriline identiteet: kirjeldada ühiskonnas toimuvaid protsesse ühenduses mitmekultuurilisuse teemaga (eri rahvused, erinevad usundid, erinev sotsiaalne positsioon ühiskonnas jt).
5. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: matemaatika ning teisi õppeaineid ja igapäevaelu integreerivate ühistegevuste kaudu (uurimistööd, rühmatööd, projektid jt).
V kursus „Funktsioonid “
Õppesisu
1. Funktsioonid y = ax + b , y = ax² + bx + c , (kordavalt).
2. Funktsiooni mõiste ja üldtähis.
3. Funktsiooni esitusviisid.
4. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond.
5. Paaris- ja paaritu funktsioon.
6. Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkond.
7. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemum.
8. Funktsioonid y = axn ( n = 1, 2, -1 ja - 2 ).
9. Arvu logaritmi mõiste.
10. Korrutise, jagatise ja astme logaritm.
11. Logaritmimine ja potentseerimine (mahus, mis võimaldab lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid).
12. Pöördfunktsioon.
13. Funktsioonid y = ax ja .
14. Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine.
15. Näiteid mudelite kohta, milles esineb eax.
16. Lihtsamad eksponent- ja logaritmvõrrandid.
17. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m.
18. Näiteid trigonomeetriliste põhivõrrandite lahendite leidmise kohta.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1. selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid, teab pöördfunktsiooni mõistet, paaritu ja paarisfunktsiooni mõistet;
2. skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid (käsitsi ning arvutil);
3. kirjeldab funktsiooni graafiku järgi funktsiooni peamisi omadusi;
4. teab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi ning logaritmib ja potentseerib lihtsamaid avaldisi;
5. lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid astme ning logaritmi definitsiooni vahetu rakendamise teel;
6. saab aru liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemusest ning lahendab selle abil lihtsamaid reaalsusega seotud ülesandeid;
7. tõlgendab reaalsuses ja teistes õppeainetes esinevaid protsentides väljendatavaid suurusi, sh laenudega seotud kulutusi ja ohte;
8. lahendab graafiku järgi trigonomeetrilisi põhivõrrandeid etteantud lõigul.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. IKT: 1) demonstreerimisel ning uurimisülesannete lahendamisel sobivad programmid on Wiris, Geogebra vms.
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Keskkond ja jätkusuutlik areng.
3. Tervis ja ohutus: ohutus- ja tervishoiualaseid reaalseid andmeid sisaldavate ülesannete kaudu (nt liikluskeskkonna ohutuse seos sõidukite liikumise kiirusega, muid riskitegureid hõlmavate andmetega graafikud), tervishoiualaseid reaalseid andmeid sisaldavate ülesannete lahendamine (nt nakkushaiguste leviku eksponentsiaalne olemus).
4. Teabekeskkond: palgatõus, laenamine, rahvastiku kasvamine, õpilast juhitakse arendama kriitilise teabeanalüüsi oskusi (meedia manipulatsioonid, nt riigieksamite statistika meedias jms).
5. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.
VI kursus „Jadad. Funktsiooni tuletis“
Õppesisu
1. Arvjada mõiste, jada üldliige.
2. Aritmeetiline jada, selle üldliikme ja summa valem.
3. Geomeetriline jada, selle üldliikme ja summa valem.
4. Funktsiooni tuletise geomeetriline tähendus. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand.
5. Funktsioonide y = xn (n Î Z) , y = ex, y = ln x tuletised.
6. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised.
7. Funktsiooni teine tuletis.
8. Funktsiooni kasvamise ja kahanemise uurimine ning ekstreemumite leidmine tuletise abil.
9. Lihtsamad ekstreemumülesanded.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1. saab aru arvjada ning aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõistet;
2. rakendab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme ning n esimese liikme summa valemit, lahendades lihtsamaid elulisi ülesandeid;
3. selgitab funktsiooni tuletise mõistet, funktsiooni graafiku puutuja mõistet ning funktsiooni tuletise geomeetrilist tähendust;
4. leiab ainekavaga määratud funktsioonide tuletisi;
5. koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi antud puutepunktis;
6. selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletisega, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmise eeskirja;
7. leiab lihtsamate funktsioonide nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad, kasvamis- ja kahanemisvahemikud, maksimum- ja miinimumpunktid ning skitseerib nende järgi funktsiooni graafiku;
8. lahendab lihtsamaid ekstreemumülesandeid.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. Füüsikaga, majandusega − tuletise tähendus hetkkiiruse näitel, tuletise rakendusi.
3. Loodusteadustega − Eksponentfunktsioon ja looduses toimuvad orgaanilised protsessid.
4. Ainesisene lõiming geomeetriaga: ekstreemumülesanded.
5. IKT: 1) funktsiooni tuletise mõiste selgitamine funktsiooni graafiku puutuja tõusu abil (Wiris, Geogebra); 2) graafikute demonstreerimisel ning uurimisülesannete lahendamisel sobivad programmid on Wiris, Geogebra vms.
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng: 1) ressursside säästev kasutamine (optimaalsete lahenduste otsimine ekstreemumülesannete lahendamisel); 2) majandusalaste reaalse eluga seotud ülesannete lahendamine.
3. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.
VII kursus „Planimeetria. Integraal“
Õppesisu
1. Kolmnurgad, nelinurgad, korrapärased hulknurgad, ringjoon ja ring. Nende kujundite omadused, elementide vahelised seosed, ümbermõõdud ja pindalad rakendusliku sisuga ülesannetes.
2. Algfunktsioon ja määramata integraal.
3. Määratud integraal. Newtoni-Leibnizi valem.
4. Kõvertrapets, selle pindala.
5. Lihtsamate funktsioonide integreerimine.
6. Tasandilise kujundi pindala arvutamine määratud integraali alusel.
7. Rakendusülesanded.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1. tunneb ainekavas nimetatud geomeetrilisi kujundeid ja selgitab kujundite põhiomadusi;
2. kasutab geomeetria ja trigonomeetria mõisteid ning põhiseoseid elulisi ülesandeid lahendades;
3. tunneb algfunktsiooni mõistet ja leiab määramata integraale (polünoomidest);
4. tunneb ära kõvertrapetsi mõistet ning rakendab Newtoni-Leibnizi valemit määratud integraali arvutades;
5. arvutab määratud integraali järgi tasandilise kujundi pindala.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. Füüsikaga − tekstülesannete sidumine looduses esinevate protsessidega.
3. Kunst − kehade kujutamine joonisel, kehade lõiked tasandiga.
4. IKT: 1) integraali käsitlemisel on demonstratsiooniks sobiv Jane Albre dünaamiliste slaidide kompleks vms. 2) Pindalade arvutamisel integraali abil võib tehnilise töö teha arvutialgebra programmi abil (õpilane koostab integraali avaldise).
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Keskkond ja jätkusuutlik areng.
3. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.
VIII kursus „Stereomeetria“
Õppesisu
1. Ristkoordinaadid ruumis. Punkti koordinaadid.
2. Kahe punkti vaheline kaugus.
3. Kahe sirge vastastikused asendid ruumis.
4. Nurk kahe sirge vahel.
5. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis.
6. Sirge ja tasandi vaheline nurk. Sirge ja tasandi ristseisu tunnus.
7. Kahe tasandi vastastikused asendid ruumis. Kahe tasandi vaheline nurk.
8. Prisma ja püramiid. Püstprisma ning korrapärase püramiidi täispindala ja ruumala.
9. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ning ruumala.
10. Näiteid ruumiliste kujundite lõikamise kohta tasandiga.
11. Praktilise sisuga ülesanded hulktahukate (püstprisma ja püramiidi) ning pöördkehade kohta.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1. kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil ja kirjeldab sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid ruumis,
2. selgitab kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelise nurga mõistet;
3. tunneb ainekavas nimetatud tahk- ja pöördkehade;
4. kujutab tasandil ruumilisi kujundeid ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;
5. arvutab ainekavas nõutud kehade pindala ja ruumala;
6. rakendab trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi lihtsamaid stereomeetriaülesandeid lahendades;
7. kasutab ruumilisi kujundeid kui mudeleid, lahendades tegelikkusest tulenevaid ülesandeid.
Lõiming
1. Eesti keelega − tekstülesande sisu mõistmine.
2. Joonestamisega − kehade ruumiline kujutamine, kehade lõiked tasandiga.
3. Ainesisene lõiming II kursusega: trigonomeetria ja kolmnurga lahendamine ja VIII kursusega: sirge ja tasandi vaheline nurk, kahe tasandi vaheline nurk.
4. IKT: õpitava visualiseerimiseks sobivad programmid on nt Geogebra, Poly ja Wiris.
Läbivad teemad
1. Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
2. Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilased saavad ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Õpilast suunatakse kasutama IKT-t elulisi probleeme lahendades ning oma õppimist ja tööd tõhustades.