Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid
Õpilane valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas.
Õpilane on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse.
Õpilane tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt.
Õpilane tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada.
Õpilane arendab loovat ja kriitilist mõtlemist.
Õpilane valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid.
Õpilane mõistab korrektse kõne ja kirjakeele, sh õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide, ning ainevaldkonnaalaste teadmiste olulisust töömaailmas üldiselt.
Õpilane teab ainevaldkonnaga seotud elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust tööturul.
Eesti keele õppeaine kirjeldus
1. Eesti keele kui õppeaine sisu jaguneb kaheks valdkonnaks: keeleteadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Eesti keele kursustega püütakse tekitada õpilastes huvi filoloogia vastu laiemalt ning anda neile baasteadmistega võrdses mahus praktilisi oskusi.
2. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas keel toimib märgisüsteemina, milline on eesti keel teiste maailma keeltega võrreldes oma ehituse ja iseärasuste poolest, mis on eesti murded ning kuidas on eesti kirjakeel ajalooliselt nende põhjal kujunenud. Tähtsal kohal on keele varieerumise käsitlemine – eristatakse kirjakeelt ja kõnekeelt, eri allkeeli ja slängi ning nende kasutusvaldkondi. Käsitletakse ka eesti keele arendamise küsimusi ning Eesti keelepoliitikat. Keele ja ühiskonna suhete mõistmine aitab aru saada keelest kui infovahetussüsteemist ning kesksest identiteedi väljendajast.
3. Süstemaatiline ülevaade antakse meediast ja mõjutamisest. Käsitletakse reaalsuse konstrueerimist meedia vahendusel ning kuidas ja mis keelevahenditega luuakse samast nähtusest erinevaid käsitlusi. Sellega seoses selgitatakse ajakirjanduseetikat. Käsitletakse reklaami ning selle mõjutamisvõtteid, elektroonilist meediat ja selles tekkinud uusi suhtlusvõimalusi ning nendega seotud ohte ja manipuleerimisvõimalusi. Meediaõpetusega kujundatakse kriitilist meediatarbijat.
4. Süvendatult vaadeldakse teksti keele ja stiili küsimusi. Käsitletakse erinevate tekstiliikide keelelisi ja stilistilisi erinevusi, vaadeldakse sõnavara stiililisi kihistusi ja tähendusnüansse ning kirjutamise komponente ja nõudeid eri tekstiliikide keelele. Süstemaatiline ülevaade antakse põhilistest stiilivigadest.
5. Praktiline eesti keele oskus tähendab keele valdamist lugedes, kirjutades, kõneldes ja kuulates. Lugemisoskuse arendamise avaram eesmärk on kujundada kriitilist teabekasutajat. Kirjutamisoskust arendatakse erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loomise kaudu, õpetades viitama, tsiteerima, refereerima ning kirjutama alustekstide põhjal. Kirjutamispädevuse eeldus on hea õigekirjaoskus. Kõnelemisoskus tähendab nii oskust esineda kui ka valida suhtlusolukorrast ning vestluspartnerist lähtuvalt sobiv toon ja stiil. Kuulamisoskuse arendamise eesmärk on mõista vestluspartnerit ja esinejat, tunda suulistes meediakanalites ära faktiinfo ja arvamus ning mõjutamine ja manipuleerimine; olla valmis esitama täpsustavaid küsimusi ning vastuväiteid.
Gümnaasiumi õpitulemused
1. Eesti keele kui õppeaine sisu jaguneb kaheks valdkonnaks: keeleteadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Eesti keele kursustega püütakse tekitada õpilastes huvi filoloogia vastu laiemalt ning anda neile baasteadmistega võrdses mahus praktilisi oskusi.
2. Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas keel toimib märgisüsteemina, milline on eesti keel teiste maailma keeltega võrreldes oma ehituse ja iseärasuste poolest, mis on eesti murded ning kuidas on eesti kirjakeel ajalooliselt nende põhjal kujunenud. Tähtsal kohal on keele varieerumise käsitlemine – eristatakse kirjakeelt ja kõnekeelt, eri allkeeli ja slängi ning nende kasutusvaldkondi. Käsitletakse ka eesti keele arendamise küsimusi ning Eesti keelepoliitikat. Keele ja ühiskonna suhete mõistmine aitab aru saada keelest kui infovahetussüsteemist ning kesksest identiteedi väljendajast.
3. Süstemaatiline ülevaade antakse meediast ja mõjutamisest. Käsitletakse reaalsuse konstrueerimist meedia vahendusel ning kuidas ja mis keelevahenditega luuakse samast nähtusest erinevaid käsitlusi. Sellega seoses selgitatakse ajakirjanduseetikat. Käsitletakse reklaami ning selle mõjutamisvõtteid, elektroonilist meediat ja selles tekkinud uusi suhtlusvõimalusi ning nendega seotud ohte ja manipuleerimisvõimalusi. Meediaõpetusega kujundatakse kriitilist meediatarbijat.
4. Süvendatult vaadeldakse teksti keele ja stiili küsimusi. Käsitletakse erinevate tekstiliikide keelelisi ja stilistilisi erinevusi, vaadeldakse sõnavara stiililisi kihistusi ja tähendusnüansse ning kirjutamise komponente ja nõudeid eri tekstiliikide keelele. Süstemaatiline ülevaade antakse põhilistest stiilivigadest.
5. Praktiline eesti keele oskus tähendab keele valdamist lugedes, kirjutades, kõneldes ja kuulates. Lugemisoskuse arendamise avaram eesmärk on kujundada kriitilist teabekasutajat. Kirjutamisoskust arendatakse erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loomise kaudu, õpetades viitama, tsiteerima, refereerima ning kirjutama alustekstide põhjal. Kirjutamispädevuse eeldus on hea õigekirjaoskus. Kõnelemisoskus tähendab nii oskust esineda kui ka valida suhtlusolukorrast ning vestluspartnerist lähtuvalt sobiv toon ja stiil. Kuulamisoskuse arendamise eesmärk on mõista vestluspartnerit ja esinejat, tunda suulistes meediakanalites ära faktiinfo ja arvamus ning mõjutamine ja manipuleerimine; olla valmis esitama täpsustavaid küsimusi ning vastuväiteid.
Läbivad teemad
1. Keeleõpetuse kõige laiem eesmärk – kujundada oskusi, mis võimaldavad erinevaid tekste mõista ja luua ja on inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud, on otseselt seotud läbivate teemade ellurakendamisega. Õpetuse keskmes on arusaamade, oskuste ning usu oma võimekusse kujundamine, mis on vajalikud erinevate probleemidega tegelemisel nii igapäevaseks positiivseks käitumiseks kui ka aktiivseks osaluseks ja optimaalsete lahenduste leidmiseks. Läbivaid teemasid käsitletakse 10. klassis tekstide lugemise, analüüsi ja koostamise kaudu.
2. Õppekava läbivad teemad 10. klassis on järgmised:
keskkond ja jätkusuutlikkus – kursused „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”;
elukestev õpe ja karjääriplaneerimine – kursused „Praktiline eesti keel”, „Õigekeelsus”;
kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus – kursus „Praktiline eesti keel”;
omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus – kursus „Keel ja ühiskond”;
teabekeskkond – kursused „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”, „Õigekeelsus”;
tehnoloogia ja innovatsioon – kursused „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”;
väärtused ja kõlblus – kursused „Keel ja ühiskond”, „Praktiline eesti keel”, „Õigekeelsus”.
Kursuste õpitulemused ja õppesisu
10. klass „Keel ja ühiskond“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) mõistab ja oskab analüüsida keele rolli, funktsioone ning tähendust ühiskonnas;
2) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
3) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
4) oskab nimetada ajastuomaseid keelenähtusi.
Õppesisu
1. Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel.
2. Eesti keele eripära: häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, sõnamoodustus.
3. Eesti keel ja teised keeled. Eesti keel soome-ugri keelena. Euroopa ning maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid saksa, vene, inglise ja soome keelega. Keele varieerumine ning muutumine.
4. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ning sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent.
5. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.
Lõiming
1. Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
2. Eesti keele võrdlus teiste rahvaste keeltega, õpilase sõnavara laiendamine, rahvusvaheliselt tuntud võõrsõnade kasutaminelihtsustab võõrkeelte õppimist, tekitab huvi erinevate maade, kultuuri ja kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele selgitab õpilasele keele tekkimise, keelte üksteise mõjutamise ja keelekontaktide olulisust ning reeglistikku.
3. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid jm) toetavad loodusainete õpet ja matemaatilist mõtlemist.
4. Sotsiaalainete õpet toetab tekstide lugemine ja analüüs, mis mõjutab õpilase maailmapildi kujunemist, keele arengu mõistmist, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist.
5. Murde- ja slängitekstide kuulamineon seotud muusikaõpetusega.
6. Keele varieerumise ja muutumise teema on seotud läbivate teemadega „Väärtused ja kõlblus”, „Kultuuriline identiteet” ja „Keskkond ja jätkusuutlik areng”.
7. Arvutiõpetus ja kursus „Uurimistöö alused” aitab kasutada moodsaid õpivahendeid teabe hankimiseks, tööde korrektseks vormistamiseks.
8. Läbivate teemade „Teabekeskkond” ning „Tehnoloogia ja innovatsioon” raames õpitakse kasutama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, teavikuid, muretsetakse teavet eri allikatest neid kriitiliselt hinnates, kasutatakse IKT vahendeid õppimise tõhustamiseks, tutvutakse keelepoliitikaga..
9. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine.
10. klass „Praktiline eesti keel I“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis;
2) koostab levinumaid tarbetekste;
3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati;
4) tunneb põhilisi infootsingu võimalusi (sh elektroonilisi) ning oskab kasutada neis leiduvat infot oma tekstides;
5) võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
6) järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:
1) kursusega „Keel ja ühiskond“ seostuvad teemad;
2) kirjanduskursustega seostuvad teemad;
3) õppekava läbivad teemad.
1. Kõnelemine. Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon.
2. Kirjutamine. Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri jt. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Arvamusteksti kirjutamine alusteksti põhjal. Kokkuvõtte koostamine. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
3. Lugemine. Seotud ja sidumata tekstide (nimestikud, graafikud, tabelid jm) mõistmine. Info otsing erinevatest allikatest. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, sõnamoodustus, sõnavara täiendamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
4. Kuulamine. Teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toiminguis, suhtluspartneri mõistmine dialoogis. Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine.
Lõiming
1. Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
2. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad haakuvad eelkõige kursusega „Keel ja ühiskond“, kirjanduskursustega ning erinevate õppekava läbivate teemadega.
3. Keelekasutuse põhipädevuste arendamine (sõnavara mõistmine ja kasutusoskus, teksti mõistmine ja tekstiloomet, pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda) on seotud kõigi õppeainete õpetamisega, et arendada õpilaste funktsionaalset ja kriitilist kirjaoskust.
4. Tekstide otsimine veebist on seotud nii arvutiõpetuse kui ka võõrkeelte õpetusega ning läbiva teemaga „Teabekeskkond”.
5. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond arvamustekstide lugemise ja sõnavaraarenduse kaudu.
6.Arvamustekstide koostamine ühiskonnaelu teemadel on seotud läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
7. Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks arendatakse õpilase suhtlemis-, koostöö- ja otsustamisoskust ning teabega ümberkäimise oskusi.
8. Teabekeskkonnas toimetulekuks loob eeldused valdkonnapädevuse omandamine, sh korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus, arutlus- ja suhtlusoskus, eri liiki tekstide koostamise oskus ning teabe muretsemine eri allikatest neid kriitiliselt hinnates, lisaks Õsi jm sõnaraamatute kasutamine.
9. Arvutiõpe ja läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” toetavad kursust arvamustekstide koostamisel ja vormistamisel, referaatide kirjutamisel.
10. Oma õppetöös, inimestega suhtlemises, korrektses käitumises juhindub õpilane kõlblusest ja vaimsetest väärtustest, järgides üldkehtivaid norme ja viisakusreegleid.
11. Teabetekste jm kirjalikke töid koostades, tekste lugedes ja analüüsides mõistab õpilane enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas seoses läbiva teemaga „Kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus”.
12. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine.
10. klass „Ortograafia”
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) omandab eesti kirjakeele;
2) teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;
3) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
4) arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
Õppesisu
1. Õige hääldus.
1.1. Eesti häälduse omapära.
1.2. Veaohtlikud üksikjuhtumid.
1.3. Võõrnimehääldus.
2. Õigekirja põhimõtted.
2.1. Obligatoorne ja fakultatiivne ortograafiareeglistikus.
3. Võõrsõnad.
3.1. Võõrsõnade foneetilised ja ortograafilised erijooned.
Veaohtlikud õigekirjajuhtumid.
3.3. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine, tsitaatsõna- ja võõrnimetuletise õigekiri.
3.4. Võõrsõnapoolituse tavad ja iseärasused.
4. Lühendid.
4.1. Lühendamise vajalikkus ja põhimõtted, lühendikasutuse sobivus tekstis.
4.2. Lühendite lugemine ja õigekiri.
4.3. Kirjavahemärgid lühendeis.
4.4. Lühendikäänete ja -tuletiste õigekiri.
5. Sõnavormistik lauses.
5.1. Käändsõnade väär- ja ületarvitus.
5.2. Käänete väärtarvitus.
5.3. Rööpkeelendid: tähendusvarjundid, stiiliväärtus, vormi sobivus lausesse, pahakõla vältimine.
5.4. Arvude märkimine kirjas.
5.5. Raskemate asesõnade käänamine; asesõnade vaheldamise ja piiritlemise vajalikkus.
5.6. Muutumatute sõnade väärtarvitus.
5.7. Stampverbid.
5.8. Ajakategooria väljendusvõimalused ja väärtarvitus.
5.9. Verbiaegade ühildamatus sõnastusveana.
5.10. Eituse ja passiivi õige kasutamine.
6. Sõnade kokku- ja lahkukirjutus.
6.1. Sõnaühendi ja liitsõnatuletise vahekord.
6.2. Samatähenduslikud sõnaühendid ja liitsõnad.
5.3. Ühendituletised, ühend- ja väljendverbid, muutumatud sõnad, motiveeritud ning kinnistäiendid kokku- ja lahkukirjutuse objektina.
7. Sõnajärg.
7.1. Eesti lause põhitüübid ja nende sõnajärg.
7.2. Sagedaste sõnade rektsioon.
7.3. Täiendid lauses: eestäiendite järjekord, järeltäiendi käänamine ja interpunktsioon.
7.4. Lisand, tema asend, ühildumine ja interpunktsioon; lisandite hulk ja valik tekstis.
7.5. Lauselühendid ja nende õigekeelsus.
7.6. Koondlause.
7.7. Põimlause.
7.8. Rindlause.
7.9. Liitsed liitlaused.
7.10. Kiillause.
7.11. Üte.
7.12. Lauseehituse taunitav võõrapärasus.
7.13. Fraaside ühemõtteline ühendamine.
8. Algustäheortograafia.
8.1. Asutuste nimed ja nimetused, kaubaartiklid, pealkirjad, kohanimed.
8.2. Jutumärgid pealkirjades, nimede esiletoojana tekstis.
8.3. Nimi täiendina.
9. Nimede kirjutus.
9.1. Ees- ja perekonnanime kooskasutus: järjestus, hääldus, nende sotsiaalne tähendus.
9.2. Nimetarvitus dokumentides, nimede käänamine, ülakoma kasutamine.
9.3. Nimetuletiste õigekiri.
10. Keelendite valik.
10.1. Omasõna-võõrsõna, lausetarind sõltuvalt keelekasutusolukorrast – suuline või kirjalik väljendus, erinev suhtluspartner, ametlik või argipöördumine.
10.2. Keele-etikett.
10.3. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus.
Õpitulemused
Õpilane
· valdab eesti kirjakeelt;
· mõistab keelehoolde vajalikkust ja väärtustab korrektset keelekasutust;
· teab emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust;
· oskab valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale;
· oskab kasutada õigekeelsusallikaid.
Lõiming
Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
Keelekasutuse põhipädevuste arendamine (sõnavara mõistmine ja kasutusoskus, pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda) aitab kaasa loodusainete ja matemaatika tekstülesannete mõistmisele, sest oluline on õpilaste funktsionaalse kirjaoskuse arendamine.
Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond tekstide lugemise kaudu ja analüüsi kaudu.
Emakeele korrektne valdamine soodustab ka arvuti kasutusoskust.
Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks on oluline õpilaste võimete ja oskuste arendamine, korrektne keelekasutus, keelereeglite järgimine ning keele muutumisele ning tähtsusele tähelepanu pööramine.
Keelereeglite järgimine aitab omandada ka ühiskonnas olulisi väärtusi ja kõlbelisi norme, viisakusreegleid jm.
Teabekeskkonnas toimetulekuks on olulised korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus ning teabe muretsemine eri allikatest (ÕS jt sõnaraamatud) neid kriitiliselt hinnates.
Eesti keele oskus tähendab eesti kirjakeele valdamist keele nelja osaoskuse (lugemise, kirjutamise, kõnelemise ja kuulamise) valdkonnas
11. klass „Meedia ja mõjutamine“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) valdab ettekujutust lihtsamast kommunikatsioonimudelist ning meedia rollist infoühiskonnas;
2) tunneb meediakanaleid ja -žanre, nende tunnuseid ning meediateksti vastuvõtu eripära;
3) analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
4) oskab sõnastada teksti sõnumit, leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele ning tõlgendab teksti
seostuvate tekstide kontekstis;
5) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
6) tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted;
7) analüüsib kriitiliselt reklaami ning mõistab reklaami varjatud sõnumit.
Õppesisu
1. Kommunikatsioon. Lihtsaim kommunikatsioonimudel, kommunikatsiooni toimumise tingimused. Infoühiskond, demokraatliku infoühiskonna iseloomulikud jooned. Lühiülevaade meedia ajaloost. Meediakanalid. Muutused uue meedia ajastul, sotsiaalmeedia.
2. Tekstiliigid. Tekst ja kontekst. Meediateksti vastuvõtu eripära. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus.
3. Meedia kui diskursuse kujundaja. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Demagoogia- ja
manipulatsioonivõtted; keeleline manipulatsioon. Meediaeetika ja meediakriitika. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, infoallikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ning argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis.
4. Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlik keelekasutus ning tähelepanu äratamise võtted. Reklaami varjatud sõnum. Reklaam ja seadused. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.
Lõiming
1. Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
2. Eesti keele võrdlus teiste rahvaste keeltega, õpilase sõnavara laiendamine, rahvusvaheliselt tuntud võõrsõnade kasutaminelihtsustab võõrkeelte õppimist, tekitab huvi erinevate maade, kultuuri ja kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele selgitab õpilasele keele tekkimise, keelte üksteise mõjutamise ja keelekontaktide olulisust ning reeglistikku.
3. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid jm) toetavad loodusainete õpet ja matemaatilist mõtlemist.
4. Sotsiaalainete õpet toetab tekstide lugemine ja analüüs, mis mõjutab õpilase maailmapildi kujunemist, keele arengu mõistmist, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist.
5. Murde- ja slängitekstide kuulamineon seotud muusikaõpetusega.
6. Keele varieerumise ja muutumise teema on seotud läbivate teemadega „Väärtused ja kõlblus”, „Kultuuriline identiteet” ja „Keskkond ja jätkusuutlik areng”.
7. Arvutiõpetus ja kursus „Uurimistöö alused” aitab kasutada moodsaid õpivahendeid teabe hankimiseks, tööde korrektseks vormistamiseks.
8. Läbivate teemade „Teabekeskkond” ning „Tehnoloogia ja innovatsioon” raames õpitakse kasutama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, teavikuid, muretsetakse teavet eri allikatest neid kriitiliselt hinnates, kasutatakse IKT vahendeid õppimise tõhustamiseks, tutvutakse keelepoliitikaga..
9. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine.
11. klass „Praktiline eesti keel II“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti;
2) suudab jälgida suulist mõttearendust ning esitada ettekandjale küsimusi;
3) oskab analüüsida meediatekste ning teha eri allikaist pärineva info ja arutluskäikude põhjal
kokkuvõtet;
4) oskab kirjutada arvamuslugu ja retsensiooni, vältides plagiaati;
5) järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:
1) kursusega „Meedia ja mõjutamine“ seostuvad teemad;
2) kirjanduskursustega seostuvad teemad;
3) õppekava läbivad teemad.
1. Kõnelemine. Suuline suhtlus lähtuvalt olukorrast ja vestluspartnerist. Sama sõnumi edastamine erinevate keelevahenditega, keelelise väljenduse paindlikkus, otsesem ja kaudsem väljendumine. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine ning veenmine ja mõjutamine.
2. Kirjutamine. Tarbekirjade koostamine: juhend, koosoleku memo, tegevuskava. Mitme allika põhjal kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Ajakirjandustekstide koostamine: arvamuslugu, retsensioon, pressiteade. Veebitekstide koostamine. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
3. Lugemine. Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine. Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
4. Kuulamine. Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine.
Lõiming
1. Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
2. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad haakuvad eelkõige kursusega „Keel ja ühiskond“, kirjanduskursustega ning erinevate õppekava läbivate teemadega.
3. Keelekasutuse põhipädevuste arendamine (sõnavara mõistmine ja kasutusoskus, teksti mõistmine ja tekstiloomet, pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda) on seotud kõigi õppeainete õpetamisega, et arendada õpilaste funktsionaalset ja kriitilist kirjaoskust.
4. Tekstide otsimine veebist on seotud nii arvutiõpetuse kui ka võõrkeelte õpetusega ning läbiva teemaga „Teabekeskkond”.
5. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond arvamustekstide lugemise ja sõnavaraarenduse kaudu.
6. Arvamustekstide koostamine ühiskonnaelu teemadel on seotud läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
7. Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks arendatakse õpilase suhtlemis-, koostöö- ja otsustamisoskust ning teabega ümberkäimise oskusi.
8. Teabekeskkonnas toimetulekuks loob eeldused valdkonnapädevuse omandamine, sh korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus, arutlus- ja suhtlusoskus, eri liiki tekstide koostamise oskus ning teabe muretsemine eri allikatest neid kriitiliselt hinnates, lisaks Õsi jm sõnaraamatute kasutamine.
9. Arvutiõpe ja läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” toetavad kursust arvamustekstide koostamisel ja vormistamisel, referaatide kirjutamisel.
10. Oma õppetöös, inimestega suhtlemises, korrektses käitumises juhindub õpilane kõlblusest ja vaimsetest väärtustest, järgides üldkehtivaid norme ja viisakusreegleid.
11. Teabetekste jm kirjalikke töid koostades, tekste lugedes ja analüüsides mõistab õpilane enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas seoses läbiva teemaga „Kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus”.
12. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine.
12. klass „Teksti keel ja stiil“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
2) koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised; teadustekstid jt);
3) seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib, parafraseerib ning kasutab
viitamissüsteeme;
4) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või
lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
5) oskab toimetada oma teksti.
Õppesisu
1. Keele erinevad kasutusvaldkonnad (argi-, ilukirjandus-, teadus- ja tarbekeel). Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Tekstiliigid. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.
2. Stiil ja stilistika. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika.
3. Eesti sõnavara; tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.
4. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud.
5. Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine.
6. Teadustekst. Uurimiseesmärgi ja hüpoteesi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldusväärsus. Uurimuse struktuur. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.
Lõiming
1. Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
2. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad haakuvad eelkõige kursusega „Keel ja ühiskond“, kirjanduskursustega ning erinevate õppekava läbivate teemadega.
3. Keelekasutuse põhipädevuste arendamine (sõnavara mõistmine ja kasutusoskus, teksti mõistmine ja tekstiloomet, pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda) on seotud kõigi õppeainete õpetamisega, et arendada õpilaste funktsionaalset ja kriitilist kirjaoskust.
4. Tekstide otsimine veebist on seotud nii arvutiõpetuse kui ka võõrkeelte õpetusega ning läbiva teemaga „Teabekeskkond”.
5. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond arvamustekstide lugemise ja sõnavaraarenduse kaudu.
6. Arvamustekstide koostamine ühiskonnaelu teemadel on seotud läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
7. Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks arendatakse õpilase suhtlemis-, koostöö- ja otsustamisoskust ning teabega ümberkäimise oskusi.
8. Teabekeskkonnas toimetulekuks loob eeldused valdkonnapädevuse omandamine, sh korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus, arutlus- ja suhtlusoskus, eri liiki tekstide koostamise oskus ning teabe muretsemine eri allikatest neid kriitiliselt hinnates, lisaks Õsi jm sõnaraamatute kasutamine.
9. Arvutiõpe ja läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” toetavad kursust arvamustekstide koostamisel ja vormistamisel, referaatide kirjutamisel.
10. Oma õppetöös, inimestega suhtlemises, korrektses käitumises juhindub õpilane kõlblusest ja vaimsetest väärtustest, järgides üldkehtivaid norme ja viisakusreegleid.
11. Teabetekste jm kirjalikke töid koostades, tekste lugedes ja analüüsides mõistab õpilane enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas seoses läbiva teemaga „Kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus”.
12. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine.
12. klass „Praktiline eesti keel III“
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) oskab edasi anda tähendusvarjundeid, tajub keelendite konnotatiivseid tähendusi ning mõistab
vihjelist keelekasutust;
2) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ning kaitsta oma seisukohti;
3) oskab konspekteerida suulist esitust;
4) oskab edastada eri allikaist saadud infot ja arutluskäike ning siduda neid oma hinnangute ja
seisukohtadega;
5) oskab koostada tarbetekste;
6) tunneb teadusstiili tunnuseid ning koostab eakohast teadusteksti, vältides plagiaati;
7) kasutab elektroonilisi teabeotsinguid ning suudab hinnata teabe usaldusväärsust;
8) valdab eesti kirjakeelt.
Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:
1) kursusega „Teksti keel ja stiil“ seostuvad teemad;
2) kirjanduskursustega seostuvad teemad;
3) õppekava läbivad teemad.
1. Kõnelemine. Keeleline väljendusrikkus mõtteid, tundeid ja hinnanguid väljendades. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses.
2. Kirjutamine. Arutleva artikli kirjutamine eri tüüpi (tekstiliste, pildiliste, audiovisuaalsete; lineaarsete, mittelineaarsete, hüpertekstiliste) alustekstide põhjal. Tarbetekstide (projekti ja kandidaadi põhjenduse, tegevusaruande) koostamine. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
3. Lugemine. Keeruka struktuuriga ja eri modaalsusega tekstide mõistmine. Keeruka kujundliku väljenduse mõistmine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Teabeotsingu oskuste tõhustamine.
4. Kuulamine. Keeruka struktuuriga suulise teksti konspekteerimine. Väitluse juhtimine ning seal esile kerkinud argumentidest kokkuvõtte tegemine.
Lõiming
Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja õppeainetega
1. Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
2. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad haakuvad eelkõige kursusega „Keel ja ühiskond“, kirjanduskursustega ning erinevate õppekava läbivate teemadega.
3. Keelekasutuse põhipädevuste arendamine (sõnavara mõistmine ja kasutusoskus, teksti mõistmine ja tekstiloomet, pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda) on seotud kõigi õppeainete õpetamisega, et arendada õpilaste funktsionaalset ja kriitilist kirjaoskust.
4. Tekstide otsimine veebist on seotud nii arvutiõpetuse kui ka võõrkeelte õpetusega ning läbiva teemaga „Teabekeskkond”.
5. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond arvamustekstide lugemise ja sõnavaraarenduse kaudu.
6. Arvamustekstide koostamine ühiskonnaelu teemadel on seotud läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng”
7. Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks arendatakse õpilase suhtlemis-, koostöö- ja otsustamisoskust ning teabega ümberkäimise oskusi.
8. Teabekeskkonnas toimetulekuks loob eeldused valdkonnapädevuse omandamine, sh korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus, arutlus- ja suhtlusoskus, eri liiki tekstide koostamise oskus ning teabe muretsemine eri allikatest neid kriitiliselt hinnates, lisaks Õsi jm sõnaraamatute kasutamine.
9. Arvutiõpe ja läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” toetavad kursust arvamustekstide koostamisel ja vormistamisel, referaatide kirjutamisel.
10. Oma õppetöös, inimestega suhtlemises, korrektses käitumises juhindub õpilane kõlblusest ja vaimsetest väärtustest, järgides üldkehtivaid norme ja viisakusreegleid.
11. Teabetekste jm kirjalikke töid koostades, tekste lugedes ja analüüsides mõistab õpilane enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas seoses läbiva teemaga „Kodanikuühiskond ja ettevõtlikkus”.
12. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ja tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine.
12. klass „Ettevalmistus riigieksamiks“
Õppe-eesmärgid
12. klassi aineõpetus taotleb, et õpilane
• omandab eesti kirjakeele;
• teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;
• arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
• arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
Õppesisu
1. Ortograafia põhireeglistiku kordamine.
1.1. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine.
1.2. Sõnade kokku- ja lahkukirjutus.
1.3. Eesti lause põhitüübid, sõnajärg, interpunktsioon.
1.4. Sõnade rektsioon.
1.5. Lauseehituse taunitav võõrapärasus.
1.6. Keele-etikett.
1.7. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus.
2. Tekstiloome.
2.1. Teema valik, mustand, struktureerimine, viimistlemine.
2.2. Alustekstist lähtuv kirjutamine, töö esseede ja ajaleheartiklitega.
2.3. Tekstide lugemine, kirjutamine, tekstide võrdlemine ja analüüsimine.
3. Õpilastööde ja varasemate kirjandite analüüs. Retsenseerimine, eksamikirjandi hindamisjuhendi tutvustamine.
4. Kirjandite kirjutamine.
Õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja
1. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust:
2. teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi;
3. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi;
4. teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe;
5. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel;
6. oskab ennast loovalt ja argumenteeritult väljendada;
7. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale;
8. oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.
3.4. Lõiming
Eesti keel on ühtaegu kooli õppekeel ja keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.
Keelekasutuse põhipädevuste arendamine (sõnavara mõistmine ja kasutusoskus, pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda) aitab kaasa loodusainete ja matemaatika tekstülesannete mõistmisele, sest oluline on õpilaste funktsionaalse kirjaoskuse arendamine.
Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond tekstide lugemise kaudu ja analüüsi kaudu.
Emakeele korrektne valdamine soodustab ka arvuti kasutusoskust.
Elukestvaks õppeks ja karjääri planeerimiseks on oluline õpilaste võimete ja oskuste arendamine, korrektne keelekasutus, keelereeglite järgimine ning keele muutumisele ning tähtsusele tähelepanu pööramine.
Keelereeglite järgimine aitab omandada ka ühiskonnas olulisi väärtusi ja kõlbelisi norme, viisakusreegleid jm.
Teabekeskkonnas toimetulekuks on olulised korrektne suuline ja kirjalik väljendusoskus ning teabe muretsemine eri allikatest (ÕS jt sõnaraamatud) neid kriitiliselt hinnates.
Eesti keele oskus tähendab eesti kirjakeele valdamist keele nelja osaoskuse (lugemise, kirjutamise, kõnelemise ja kuulamise) valdkonnas.