1. Ainealane pädevus
Õpilane
1.1. väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ja tunneb rõõmu liikumisest;
1.2. omab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks;
1.3. liigub reeglistikku, ohutus- ja hügieeninõudeid järgides, teab, kuidas käituda esineda võivates ohuolukordades;
1.4. suudab objektiivselt hinnata oma kehaliste võimete taset ning meetodeid nende arendamiseks;
1.5. liigub oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;.
1.6. on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;
1.7. on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmustega;
1.8. omab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas, mõistab kehakultuuri osa tänapäeva ühiskonnas.
2. Kursuse eesmärgid
2.1. Ainevaldkond toetab õpilast oma tervist väärtustava, kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemisel.
2.2. Tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused võimaldavad õpilasel regulaarset liikumist teadlikult kasutada oma tervise tugevdamiseks; soodustab õpilastes spordi- ja kultuurisündmuste jälgimise ja neis osalemise huvi tekkimist.
2.3. Aine toetab õpilase kehalist/liigutuslikku, kõlbelist, sotsiaalset arengut;
2.4. Annab süvendatud teadmised sportmängude liikumismängude tehnikates ja võistluste korraldamisest;
2.5. Annab võimaluse didaktiliste baasteadmiste saamiseks erinevatel spordialadel, et seostada neid rekreatiivsete ja tervistavate tegevustega;
2.6. Toetab didaktiliste pädevuste kujundamist erinevate rekreatiivsete spordialade õpetamiseks;
2.7. Loob eeldused kogemuste saamiseks erinevate tervistavate ja rekreatiivsete ürituste korraldamiseks.
2.8. Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus” seostub spordis ausa mängu põhimõtete järgimisega Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja järgimine igapäevaelus toetab kujunemist kõlbeliseks isiksuseks.
3. Hindamine
3.1. Aines hinnatakse õpilase teadmisi, liigutusoskusi ja kehalist võimekust. Hindamiseobjekte (millised tegevused, oskused, teadmised) ja hindamisaspekte (mida millegi puhul vaadeldakse/mõõdetakse/võrreldakse) selgitab õpilastele õpetaja õppeprotsessi algul.
3.2. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
3.3. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.
3.4. Õpilase teadmistele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Teadmiste hindamise vormidena kasutatakse ka suulist või kirjalikku küsitlust, liikumis- /sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist, treeningpäeviku pidamist ja analüüsi.
3.5. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
3.6. Kehalise ja sportimisaktiivsuse hindamisel arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõtt, kaasatöötamine, nõuete/reeglite järgimine, koostööoskused jms), regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastuse kujul), võistlustest ja spordiüritustest osavõttu ja nende korraldamist jms.
4. Õppesisu
Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks sportmängudes ja liikumismängude ning võistluste korraldamises. Toetada didaktiliste pädevuste kujundamist.
4.1. Sportmängude ja liikumismängude ajalooline areng ja nende roll spordimaastikul.
4.2. Korvpalli tehnika, taktika ja reeglite tutvustus. Korvpalli erinevad variandid (tänavakorvpall jne.).
4.3. Võrkpalli tehnika, taktika ja reeglite tutvustus. Võrkpalli erinevad variandid (rannavõrkpall jne.).
4.4. Käsipalli tehnika, taktika ja reeglite tutvustus.
4.5. Saalihoki tehnika, taktika ja reeglite tutvustus.
4.6. Jalgpalli tehnika, taktika ja reeglite tutvustus. Jalgpalli erinevad variandid (rannajalgpall, saalijalgpall jne.).
4.7. Pesapalli (baseball, soome pesapall) tehnika, taktika ja reeglite tutvustus.
4.8. Ameerika jalgpalli tehnika, taktika ja reeglite tutvustus. Ameerika jalgpalli erinevad variandid (lindipall).
4.9. Liikumismängude tutvustus.
4.9. Sportmängude ja liikumismängude võistluste korraldus, võistlussüsteemid.
4.10. Praktiline töö: sportmängude ja liikumismängude võistluse ettevalmistus ja läbiviimine.
4.11. Kohtuniku roll sportmängudes ja liikumismängudes.
5. Õpitulemused
Õpilane
5.1. tunneb erinevate sportmängude ja liikumismängude tehnikat, taktikat ja reegleid;
5.2. oskab sportmängude ja liikumismängude lihtsamaid variante ja juurdeviivaid mänge, mida saab kasutada tervisespordina ja ka meelelahutusüritustel;
5.3. kinnistab sportmängude ja liikumismängude ohutus-ja hügieeninõuetega seotud teadmisi;
5.4. õpib tegema koostööd kaaslastega;
5.5. omab teadmisi ja praktilist kogemust sportmängude ja liikumismängude võistluse korraldamiseks;
5.6. saab praktilise kogemuse kohtunikutööst.
6. Lõimimine
6.1. Emakeelepädevus teksti - mõistmine ja suuline ning kirjalik eneseväljendusoskus
6.2. Võõrkeelepädevus - erialaste artiklite lugemine ja analüüsimine
6.3. Loodusteaduslik pädevus – toetutakse keskkonna väärtustamisele ja liikumisele looduses. Ainet toetavad inimeseõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika
6.4. Sotsiaalne pädevus – tihedalt seotud inimeseõpetuse, ajaloo, ühiskonnaõpetusega
6.5. Kunstipädevus - leida erinevates spordiliikumistes ilu, leida uusi loomingulisi lähenemisi, märgata ilu liikumises enda ümber
6.6. Infotehnoloogiaalane pädevus – ainealase teaduspõhise info otsimine
7. Füüsiline õpikeskkond
7.1. Välitingimustes on olemas staadion ja terviserajad.
7.2. On olemas pesemisruumid ja rõivistud.
7.3. On olemas õppeklass tahvli ja projektoriga ning raamatukogu.
7.4. On olemas spordisaal erinevate sportmängude harrastamiseks..