Õppeaine kirjeldus
Õpetus baseerub hääle- ja kehatehnikatel, kollektiivsel ning individuaalsel tööl teksti mõtte ja sõnaga, loovusel.
Draamaõppe tunnid annavad õpilasele esinemiskindlust, häälevaldamist, kehatunnetust, julgust edasi anda emotsioone ja oskust erinevates situatsioonides toime tulla.
Õpilased saavad õppetöö käigus esinemiskogemused.
Lõiming
Draamaõpe lõimub ja on vajalik teistele õppeainetele, kuna õpilane õpib teiste ees esinema ning ettekandeid tegema. Samuti lõimub aine meediaõpetusega läbi piltkoomiksi ning lühifilmi. Läbi luuletuste lugemise ja analüüsi lõimub aine kirjandusega.
Kursuse eesmärgid
Keelearendus. Haritud inimene peab rääkima arusaadavalt, kasutama õigeid välteid ja grammatilisi vorme ning oskama oma mõtteid selgelt väljendada.
Eneseväljendusoskus. Draamaõpe julgustab noori isikupäraselt väljenduma. Sõnaline eneseväljendus.
Loovuse ning analüüsivõime arendamine.
Hindamine
Hindamise aluseks on avalikud esinemised ja kirjalikud analüüsid. Hinnatakse õpilase arengut õppeaine omandamise jooksul ning suhtumist õpitavasse.
Hindelised ülesanded on:
Kõne ettevalmistamine, ettekandmine ning teiste õpilaste kõnede analüüs
Temaatilise luulekava koostamine, ettekandmine, analüüs
Grupitöö – piltkoomiks
Grupitöö - lühifilm
Õpitulemused ja õppesisu
Õpitulemused
Draamaõppe üks põhilisi ülesandeid on anda õpilasele usk oma võimetesse ja läbi erinevate ülesannete täitmise kindlust eneseületamiseks. Just erinevad ülesanded ja võimalus aegajalt olla keegi teine, annabki noorele julgust proovida, katsetada, valikuid teha, rakendada oma fantaasiat ja loovust. Tähtis koht on analüüsivõime arendamisel, oskusel näha ennast/oma kaaslasi peeglist ning olla salliv erinevuste suhtes. Draamaõppe kursuse läbinud õpilane on enesekindlam ja julgem suhtleja.
Kursuse läbinud õpilane omab elementaarseid teadmisi avaliku esinemise põhireeglitest, oskab jälgida ja kontrollida ennast ning teisi.
Õpilane omab teadmisi hääle- ja kehatehnikatest, oskab töötada kollektiivselt ning individuaalselt teksti mõtte ja sõnaga.
Draamaõppe kursuse läbinud õpilane omab esinemiskindlust, häälevaldamist, kehatunnetust, julgust edasi anda emotsioone ja oskust erinevates situatsioonides toime tulla. Õpilased saavad õppetöö käigus esinemiskogemused.
Iga tund on üles ehitatud vastavalt:
Kollektiivne lõbus pingeid maandav soojendusmäng
Tunni teema teooria
Tunni teema praktika
Õppesisu
Oma näo jälgimine ja miimika avastamine.
Kõne-ja esinemistehnika üldprintsiibid
Üldine diktsioon, sõnade rõhuasetus lausetes ja erinevates tekstides, sellega kuulaja mõjutamine
Enesetutvustus, selle videoanalüüs, vigade teadvustamine, nende vältimine
Luule kui universaalne töömeetod, analüüs (autori mõtte leidmine)
Kõne ja selle liigid.
Lava ülesehitus, lavaline liikumine ja hääle tunnetamine
Roll, situatsioonid, nende suunamine ja mõjutamine, läbi rolli ja situatsiooni teiste mõjutamine ja suunamine
Loovuse arendamine/avamine
Improvisatsioon
Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel
Rollimäng, LARP
Lavaline võitlus
Sotsiaal-ja foorumteater
Kooliteatrite, näiteringide ja harrastusteatrite olukord Eestis.
Piltsituatsioonide lavastamine
Lühifilm kui meeskonnatöö
Füüsiline õpikeskkond
Tunnid toimuvad peamiselt suures lavaga ruumis (aulas), kus on palju liikumisruumi.
Kevadised tunnid toimuvad tihtipeale õues, hindeliste ülesannete ettevalmistamine toimub osaliselt õues (lühifilm, piltkoomiks).
Samuti kasutatakse tunnis videofilme, muusikat.