Ainealane pädevus
Valikkursusega taotletakse, et õpilane:
1.1.1 mõistab inimühiskonna ajaloos toimuvate ühiskondlike muutuste põhjuseid, protsesse ning olulisemate sündmuste põhjuseid ja tagajärgi;
1.1.2 tunneb huvi ajaloolise arengu järjepidevuse vastu;
1.1.3 väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandit; suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse;
1.1.4 huvitub maailma arengust, kujundab ja avaldab oma arvamust;
1.1.5 kasutab sotsiaalteaduste uurimismeetodeid õppetöös ja igapäevases elus.
1.2 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas
1.2.1 Väärtuspädevus – valikkursus kujundab suutlikkust mõista humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhiväärtusi ning juhinduda nendest oma tegutsemises, samuti lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse.
1.2.2 Enesemääratluspädevust kujundab erinevate kultuuride tundmaõppimine. Rahvusliku, kultuurilise ja riikliku enesemääratluse ning maailmavaate kujundamine.
1.2.3 Õpipädevust toetatakse oskuste kujundamise kaudu. Valikkursus kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda ning hankida õppimiseks vajaminevaid vahendeid ja teavet, samuti oma õppimise planeerimist ning kuidas kasutada õpitut erinevates kontekstides ja probleeme lahendades. Õppetegevuse ja tagasiside kaudu omandavad õppijad eneseanalüüsi oskuse ning suudavad selle järgi kavandada oma edasiõppimist.
1.2.4 Suhtluspädevuse kujundamisel arendatakse suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada; lugeda ning mõista teabetekste; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili õigekeelsust väärtustades.
1.2.5 Matemaatikapädevust toetavad erineval kujul esitatud statistilised andmed (graafikud, diagrammid, tabelid) ja nende põhjal järelduste tegemine, matemaatiliste sümbolite kasutamine ja ajamõõtmine.
1.2.6 Ettevõtlikkuspädevust kujundab probleemide ja neis peituvate võimaluste nägemine, koostöö tegemine, eesmärkide seadmine ja tegevuse lõpule viimine läbi õppeprotsessi.
1.3 Läbivad teemad
1.3.1 Elukestva õppe ja karjääri planeerimise käsitlemisega aidatakse õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on valmis õppima ja silmaringi laiendama kogu elu, huvi tundma erinevate kultuuride ja ühiskonna arenguteede vastu.
1.3.2 Keskkond ja jätkusuutlik areng - keskkonna kui terviku väärtustamine, inimtegevuse mõju keskkonna arengule; inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikuse seotuse mõistmine inimtegevusega kaasnevad riskid; isiklike seisukohtade kujundamine keskkonnaküsimustes, sotsiaalse aktiivsuse olulisus.
1.3.3 Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - demokraatliku ühiselu korraldamise väärtustamine, koostööoskus, algatusvõime toetamine ja vabatahtlikkusel põhineva tegutsemise väärtustamine; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas.
1.3.4 Kultuuriline identiteet - toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vältel; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi väärtustamine ning diskrimineerimise taunimine; mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ning tunnustamine.
1.3.5 Teabekeskkond - oma teabevajaduste määramine ja sobiva teabe leidmine; kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskuste arendamine.
1.3.6 Tehnoloogia ja innovatsioon - tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade tundmine erinevates eluvaldkondades; tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste uuenduste vastastikused mõjud; tehnoloogilise arengu positiivsed ja negatiivsed mõjud ning tehnoloogia arengu ja selle kasutamise eetilised küsimused; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.
1.3.7 Tervis ja ohutus - käitumisviiside ohutustaseme ning lühi- ja pikaajaliste tagajärgede analüüsimine tervise ja turvalisuse seisukohalt.
1.3.8 Väärtused ja kõlblus - väärtuste ja kõlbeliste normide analüüsimine; erinevate väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis, religiooni ja maailmavaatega seoses; isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste refleksioon; erinevate vaadete ja seisukohtade arvestamine oma tegevust planeerides; mitmekesisuse kui ühiskonna rikkuse ja arengu tingimuse väärtustamine.
2. IV kooliaste
2.1 Kursuse üldeesmärgid
2.1.1 Toetada ajalooõpetuse eesmärkide saavutamist, õpitava tervikuks sidumist ja tervikpildi kujunemist ühiskonnast;
2.1.2 Kujundab oskust mõista minevikunähtuste alusel toimuvat arengut;
2.1.3 Õpilased tunnevad asjaolusid ja sündmusi, mis on maailma kujundanud ja on võimelised analüüsima ja mõistma toimunud arenguid ning seoseid mineviku ja tänapäeva vahel.
2.1.4 Õpilased orienteeruvad kultuuriruumis, mõistavad kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme.
2.1.5 Suunata õpilast teadvustama, analüüsima, kriitiliselt hindama ja tõlgendama minevikus toimunud protsesse ja muutusi, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga.
2.1.6 Õpilased hindavad üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne ja õiglus.
2.2 Hindamine
Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust.
2.2.1 Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust.
2.2.2 Hinnatakse õpioskusi suuliste vastuste, kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel (töö kaartide, dokumentide, allikmaterjalide ja piltidega, loovtööd ning arutluse kirjutamist).
2.2.3 Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
2.2.4 Õpitulemusi kontrollides jälgitakse teadmiste, sh ajalooalase sõnavara ja oskuste tasakaalu.
2.2.5 Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
2.3 Lõiming
2.3.1 Eesti keel - suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka
kirjalikult, lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Teksti kriitilise analüüsi oskus.
2.3.2 Kirjandus – kirjandus toetab tervikpildi kujunemist ajaloos. Prantsuse, inglise, saksa, skandinaavia, vene ja ameerika kirjandusklassikasse kuuluvate kirjandusteostega tutvumine, seostamine ajaloos õpituga.
2.3.3 Kunstiajalugu – toetab ajaloolise maailmapildi kujunemist; võimaldab kultuuritausta laiemalt tundma õppida; ajalugu annab kunstiajaloo õppimiseks taustteadmised ning seoste leidmise võimaluse.
2.3.4 Ühiskonnaõpetus – vastastikku toetavad ühiskonnatüüpide (riik, majandus, kultuur) arengu ja muutuste mõistmist. Poliitiliste vaadete arengusuundadega tutvumine, mille näidetega tutvutakse ajaloos.
2.3.5 Filosoofia – kultuurilise, usulise, vaimse maailmavaate kujunemise toetamine.
2.3.6 Inglise, vene, saksa keel – toetavad terminoloogia õppimist; ajalootunnis võõrkeelsete õppefilmide vaatamine.
2.3.7 Informaatika – rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töökeskkonna kujundamisel; tööde (esitlus, uurimistöö jm) vormistamisoskuse; Internetist temaatilise informatsiooni otsimise oskuse kujunemine.
2.3.8 Geograafia – annab õpilasele oskuse orienteeruda maailmakaardil.
2.3.9 Matemaatika – ajatelje koostamine; rooma numbrite tundmine; toetab oskust loogiliselt arutleda, põhjendada ja väiteid tõestada.
2.4 Füüsiline õpikeskkond
2.4.1 Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit
ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
2.4.2 Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseumis, arhiivis, näitusel, raamatukogus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
2.4.3 Koolil on ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: ajalooatlased (vähemalt üks eksemplar 2 õpilase kohta), kontuur- ja seinakaardid, allikakogumikud (vähemalt üks eksemplar 2 õpilase kohta), käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud andmebaasid ja arhiivid, illustratiivne pildimaterjal (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhised õppematerjalid.
3. Kursuse sisu
3.1 Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Valikkursusega taotletakse ajalooõpetuse eesmärkide saavutamise toetamist, mille järgi õpilane:
3.1.1 tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena, eurooplasena ja maailmakodanikuna;
3.1.2 tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3.1.3 mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
3.1.4 väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana;
3.1.5 leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
3.1.6 mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
3.1.7 teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
3.1.8 tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
Õpitulemused
Kursuse lõpetaja:
3.2.1 eristab Euroopa kultuuriareaale, selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga;
3.2.2 analüüsib Euroopa riikide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi, arengu sarnasusi ja erinevusi, vastastikuseid seoseid ning ajaloolise arengu järjepidevust;
3.2.3 tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga;
3.2.4 analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo üldiste protsessidega poliitikas, majanduses ja kultuuris;
3.2.5 väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja kultuuripärandi säilitajana;
3.2.6 analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist koostööd ning konfliktide lahendamise viise;
3.2.7 kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust;
3.2.8 rekonstrueerib minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.
Õpitulemused ja õppesisu teemade kaupa
Euroopa rahvastik, majandus ja kommunikatsioon
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. nimetab Euroopa rahvaarvu muutumist mõjutanud tegureid ning analüüsib seoseid rahvaarvu muutumise ja valitseva peremudeli vahel;
2. kirjeldab Euroopa ühiskonna valitsemise põhijooni erinevatel ajastutel, analüüsib riikluse vormide muutumist, seisuslikku korraldust ja selle tähtsust ühiskonna valitsemisel ning modernse demokraatia kujunemist;
3. kirjeldab Euroopa majandusliku arengu põhijooni eri aegadel ning võrdleb Lääne- ja Ida- Euroopa majanduslikku arengut;
4. iseloomustab kommunikatsiooni ja meedia arengu põhijooni ning tähendust Euroopa kultuurilisele lõimumisele;
5. analüüsib rahvastiku-, majandus- ja kommunikatsiooniprotsesside mõju üksikisikule.
Õppesisu
Euroopa rahvastik, majandus ja kommunikatsioon. Rahvaarvu dünaamika ja seda mõjutanud tegurid. Perekond. Ühiskonna valitsemise põhijooned. Riikluse vormid ja nende muutumine. Seisuslik korraldus. Modernse demokraatia kujunemine. Majanduse arengu põhijooned. Lääne- ja Ida-Euroopa arengu erijooned. Kommunikatsiooni ja meedia areng. Euroopa kultuuriline lõimumine. Vabadus ja sõltuvus Euroopa ajaloos.
Prantsusmaa
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. teab Frangi riiki Prantsusmaa eelkäijana, tunneb Prantsuse riigi kujunemise olulisemaid etappe ja ühiskonnaelu muutumist;
2. teab reformatsiooni ajal katoliku usu püsimajäämise põhjusi;
3. teab valgustusliikumise, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähendust Euroopa ajaloo taustal;
4. analüüsib Prantsusmaa ajaloo seoseid Euroopa ajaloo protsessidega;
5. väärtustab Prantsusmaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
6. seletab ja kasutab kontekstis mõisteid generaalstaadid, pärtliöö, žirondiinid, jakobiinid;
7. teab, kes olid Henri IV, kardinal Richelieu, Louis XIV, Napoleon Bonaparte ja Robespierre, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Frangi riik. Keskaegne Prantsusmaa. Saja-aastane sõda. Reformatsioon Prantsusmaal. Hugenottide sõjad. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal. Louis XIV. Barokk-kultuuri õitseng. Prantsusmaa revolutsiooni eelõhtul. Revolutsiooni põhietapid ja tagajärjed. Revolutsioonisõjad. Napoleoni sõjad ja ümberkorraldused Euroopas. Bourbonide restauratsioon. Juulimonarhia. Teine keisririik. Pariisi Kommuun. Kolmas vabariik. Koloniaalpoliitika.
Suurbritannia
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. teab normannide tähendust Inglismaa kujunemisel;
2. teab Inglismaa reformatsiooni eripära;
3. seletab parlamentarismi ning modernse demokraatia kujunemist;
4. selgitab Suurbritannia tõusu juhtivaks koloniaalvõimuks;
5. analüüsib Suurbritannia ajaloo seoseid Euroopa ajalooga;
6. väärtustab Suurbritannia kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
7. seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Magna Charta, puritaanid ja independendid, õiguste bill, toorid ja viigid, tööstusrevolutsioon, tšartism;
8. teab, kes olid püha Patrick, William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell ja Victoria, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Inglismaa enne normannide vallutusi. Keskaegne Inglismaa. Rooside sõda. Reformatsioon Inglismaal. Elizabeth I. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal. Kodusõja puhkemine, selle konfessionaalsed jooned. Cromwelli diktatuur. Restauratsioon. Isikuvabaduse ja parlamentarismi kindlustumine 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil. Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalvõimuks. Kuninganna Victoria ajastu. Parlamendireform. Iiri küsimus. „Hiilgav isolatsioon“ välispoliitikas. Briti koloniaalimpeerium.
Saksamaa
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. teab Karl Suure keisririiki;
2. teab Saksamaa partikularismi põhjusi ja reformatsiooni osa selles;
3. iseloomustab Preisimaa ja Austria arengu põhijooni, sealhulgas valgustuslikke reforme nendes riikides;
4. iseloomustab Saksamaa ühinemist ja Saksa keisririigi arengut enne Esimest maailmasõda;
5. analüüsib Saksamaa ajaloo seoseid Euroopa ajalooga;
6. väärtustab Saksamaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajaloo-objekte ning leiab nende kohta infot;
7. teab, kes olid Karl Suur, Karl V, Friedrich II, Maria Theresia, Joseph II, Metternich ja Otto von Bismarck, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Karl Suure keisririik. Saksa Rahva Püha Rooma riik. Saksamaa partikularism. Kuurvürstid. Habsburgide valduste kasv Karl V ajal. Reformatsiooni mõju Saksamaa arengule. Kolmekümneaastane sõda. Brandenburgi-Preisimaa tõus. Friedrich II valgustatud absolutism. Austria Habsburgide võimu all. Türgi ekspansiooni tagasitõrjumine. Keiser Joseph II valgustuslikud reformid. Preisimaa häving ja uuenemine. Rahvusluse tõus Saksamaal. 1848.–1849. aasta revolutsioon. Saksamaa ühendamine. Saksa keisririik enne Esimest maailmasõda.
Skandinaavia
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. iseloomustab Skandinaavia ajaloolise arengu sarnasust ja eripära võrreldes muu Euroopaga;
2. teab olulisemaid poliitilisi arengusuundi Läänemere regioonis tervikuna, poliitiliste jõudude vahekorda ja selle muutumist;
3. seletab ja kasutab kontekstis mõisteid viikingid, normannid, varjaagid, ruunikiri, saaga, Valhalla;
4. analüüsib Skandinaavia maade ajaloo seoseid Euroopa ajalooga;
5. väärtustab Skandinaavia maade kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
6. teab, kes olid Leif Eiriksson, Knut Suur, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Karl XI ja Karl XII, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Skandinaavia ühiskond varakeskajal. Viikingid. Ristiusustamine ja riikide teke. Skandinaavlaste muistne maailmapilt. Kalmari unioon. Luteriusu kindlustumine Skandinaavia maades. Rootsi suurvõimu ajastu Läänemere ruumis. Skandinaavia maade arengu põhijooni pärast Põhjasõda.
Bütsants ja Venemaa
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. teab õigeusu kiriku kujunemist Bütsantsis ning Bütsantsi riigi ja ühiskonna põhijooni;
2. iseloomustab Venemaa ühiskonna arengu ja valitsemise eripära, püüdu euroopastumisele ning vastandumist Euroopale;
3. iseloomustab õigeusu mõju Venemaa arengule ja kultuurile ning seletab Moskva kui „kolmanda Rooma“ kontseptsiooni;
4. kirjeldab Vene ekspansionismi põhisuundi ja tulemusi;
5. analüüsib Bütsantsi ja Venemaa ajaloo seoseid Euroopa ajalooga;
6. väärtustab Bütsantsi ja Venemaa kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
7. seletab ja kasutab kontekstis mõisteid patriarh, metropoliit, ikoon, kirillitsa, veetše, družiina, opritšnina, vanausulised, dekabristid, slavofiilid, narodnikud;
8. teab, kes olid Justinianus, Rjurik, Vladimir Püha, Jaroslav Tark, Ivan IV Julm, Peeter I, Katariina II, Aleksander I, Aleksander II ja Pjotr Stolõpin, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Bütsantsi riik ja ühiskond pärast Lääne-Rooma langemist. Kreekakatoliku kiriku kujunemine. Bütsants ristisõdade ajastul. Türgi ekspansiooni algus. Konstantinoopoli langemine. Slaavlased ja Kiievi riik. Keskaegne Novgorod. Venemaa Kuldhordi ülemvõimu all. Moskva kui „kolmas Rooma“. Ivan Julm ja opritšnina. Vene ekspansionism 16.–19. sajandil ning selle tulemused. Segaduste aeg ja Romanovite dünastia võimuletulek. Õigeusu kirik vaimuelu kujundajana. Kirikulõhe. Peeter I Venemaa euroopastajana. Katariina II valgustatud absolutism. Aleksander I reformid. 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda. Detsembrimäss. Läänlased ja slavofiilid. Aleksander II ja pärisorjuse kaotamine. Terrorism. Narodniklus. Moderniseerimine, rahvuslus ja venestamine.
Ameerika Ühendriigid
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1. teab ja seletab Ameerika Ühendriikide tekkimist ning valitsemise ajaloolisi juuri, eriti iseseisvussõja ja kodusõja tähendust ühiskonna arengule;
2. tunneb põhja, lõuna ja lääne eripära Ameerika ühiskonna arengus;
3. teab Ameerika Ühendriikide tähtsust majandusvabaduse ja sotsiaalsete reformide teostamisel 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul;
4. analüüsib Ameerika Ühendriikide ajaloo seoseid Euroopa ajalooga;
5. väärtustab Ameerika Ühendriikide kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
6. seletab ja kasutab kontekstis mõisteid iseseisvusdeklaratsioon, farmerlus, abolitsionism;
7. teab, kes olid George Washington, Thomas Jefferson ja Abraham Lincoln, ning iseloomustab nende tegevust.
Õppesisu
Põhja-Ameerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet Põhja-Ameerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks.