1. Ainealane pädevus
Õpilane
1.1. väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ja tunneb rõõmu liikumisest/sportimisest;
1.2. omab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks;
1.3. liigub/spordib reeglistikku, ohutus- ja hügieeninõudeid järgides, teab, kuidas käituda sportimisel esineda võivates ohuolukordades;
1.4. suudab objektiivselt hinnata oma kehaliste võimete taset ning meetodeid nende arendamiseks;
1.5. liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;.
1.6. on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;
1.7. on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmustega;
1.8. omab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas, mõistab kehakultuuri osa tänapäeva ühiskonnas.
2. Eesmärgid
2.1. Ainevaldkond toetab õpilast oma tervist väärtustava, kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemisel.
2.2. Tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused võimaldavad õpilasel regulaarset liikumist/sportimist teadlikult kasutada oma tervise tugevdamiseks; soodustab õpilastes spordi- ja kultuurisündmuste jälgimise ja neis osalemise huvi tekkimist.
2.3. Aine toetab õpilase kehalist/liigutuslikku, kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut;
2.4. annab süvendatud teadmised jõutreeningust, jõu arendamise metoodikatest;
2.5. annab võimalused didaktiliste baasteadmiste saamiseks jõu ja lihastegevuse arendamisel ja seostada neid rekreatiivsete ja tervistavate tegevustega;
3. Hindamine
3.1. Aines hinnatakse õpilase teadmisi, liigutusoskusi ja kehalist võimekust. Hindamiseobjekte (millised tegevused, oskused, teadmised) ja hindamisaspekte (mida millegi puhul vaadeldakse/mõõdetakse/võrreldakse) selgitab õpilastele õpetaja õppeprotsessi algul.
2.2. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
3.3. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.
3.4. Õpilase teadmistele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Teadmiste hindamise vormidena kasutatakse ka suulist või kirjalikku küsitlust, liikumis- /sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist, treeningpäeviku pidamist ja analüüsi.
3.5. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
3.6. Kehalise ja sportimisaktiivsuse hindamisel arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõtt, kaasatöötamine, nõuete/reeglite järgimine, koostööoskused jms), regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastuse kujul), võistlustest ja spordiüritustest osavõttu ja nende korraldamist jms.
3.7. Hindamine numbriline, vastavalt Keila Kooli hindamisjuhendile.
4. Õppesisu
Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks jõutreeningust. Toetada didaktiliste pädevuste kujundamist.
4.1. Raskejõustiku ajalooline areng ja nende roll spordimaastikul.
4.2. Jõutreeningu tehnika, taktika ja baasharjutuste tutvustus. Jõutreeningu harjutuste erinevad variatsioonid (vabaraskus, keharaskus, trenazöör jne.).
4.3. Street Workout`i tutvustus
4.4. Teoreetiline ülevaade lihasjõuvõimete arendamise metoodikast (lihasmassi kasvatamine, maksimaalse jõu arendamine jne).
4.5. Teoreetiline ülevaade spordifüsioloogiast, toitumise alustest, taastumise põhimõtetest.
5. Õpitulemused
Õpilane
5.1. tunneb erinevate jõuarendamise metoodikaid, tehnikat, taktikat;
5.2. oskab lihtsamaid variante ja juurdeviivaid jõuharjutusi, mida saab kasutada tervisespordina ja ka meelelahutusüritustel;
5.3. kinnistab jõutreeningu ohutus-ja hügieeninõuetega seotud teadmisi;
5.4. õpib tegema koostööd kaaslastega;
5.5. omab teadmisi ja praktilist kogemust sportmängude raskejõustiku võistluse korraldamiseks;
5.6. saab praktilise kogemuse kohtunikutööst;
6. Lõimimine
6.1. Emakeelepädevus- teksti mõistmine ja suuline ning kirjalik eneseväljendusoskus
6.2. Võõrkeelepädevus- erialaste teadusartiklite lugemine ja analüüsimine
6.3. Loodusteaduslik pädevus –toetutakse keskkonna väärtustamisele ja liikumisele
looduses. Ainet toetavad inimeseõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika.
6.4. Sotsiaalne pädevus –tihedalt seotud inimeseõpetuse, ajaloo,
ühiskonnaõpetusega.
6.5. Kunstipädevus - leida erinevates spordiliikumistes ilu , leida uusi loomingulisi
lähenemisi, märgata ilu liikumises enda ümber.
7. Füüsiline õpikeskkond
7.1. Välitingimustes on olema staadion.
7.2. On olemas pesemisruumid ja rõivistud.
7.3. On olemas õppeklass tahvli ja projektoriga ning raamatukogu.
7.4. On olemas jõusaalid erinevate jõutreeningute harrastamiseks..