Gümnaasiumis õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt. Eesmärk on saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel – ühes võõrkeeles B2 tase ja teises võõrkeeles B1 tase.
Ainevaldkonna pädevus
Võõrkeele õpetamise eesmärk on kujundada võõrkeelepädevus ehk suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel, see tähendab B-keeleoskustasemel. Gümnaasiumi lõpetaja:
1. suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid;
2. mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut;
3. on omandanud teadmisi erinevatest kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid.
4. on omandanud elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused
Ainevaldkonna õppeained ja nende maht
Võõrkeelte ainevaldkonda Keila Kooli gümnaasiumiosas kuuluvad inglise, vene, saksa ja hispaania keel. Gümnaasiumis õpitakse võõrkeelt kursuste kaupa ja tasemepõhiselt (gümnaasiumikatsete tulemuste põhjal). Inglise keelt on gümnaasiumis võimalik õppida B2 tasemel. Vene/saksa keelt õpetatakse B1 tasemel.
Eesmärk on saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel (B-tase). Esimeses võõrkeeles B2 tase ja teises võõrkeeles vähemalt B1 tase.
B2 taseme võõrkeel, inglise keel – 10 kursust
· 10.klassis 3 kursust
· 11.klassis 3 kursust
· 12.klassis 4 kursust
B1 taseme võõrkeel, vene keele – 5 kursust
· 10.klassis 3 kursust
· 11.klassis 1 kursus
· 12.klassis 1 kursus
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Keila Koolis lähtutakse võõrkeeleõpetuses kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Lähtutakse õppijast ja tema suhtluseesmärkidest. Eesmärgiks on et õpilane mõistaks ja väärtustaks mitmekultuurilist maailma. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu (õpetatakse integreeritult), keele struktuuride kasutamise oskust arendatakse õppeprotsessi osana eesmärgiga laiendada õpilase eneseväljendusvahendeid. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks (keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde). Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu arendatakse keelekasutuse olukohasust (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu arenedatakse võimet mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevuse kõrval on võõrkeeleõppel oluline koht ka kultuuridevahelise pädevuse kujundamisel. Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Selleks antakse õpilastele erinevaid ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri allikatest, projekttööd, kus õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki osaoskusi. Õpilaste motiveerimiseks aidatakse neil leida kirjasõpru, korraldadakse õppereise ja õpilasvahetust ning kutsutakse keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid. Lisaks on õpilastel võimalik valida mitmeid võõrkeelseid vabaained (näit. kultuurilugu, ärikeel, jne). Mitmekesisust käsitletakse kultuuride paljususe taustal.
Gümnaasiumiastmes on võõrkeeleõppes rõhuasetus keele praktiseerimisel (nii tunnis kui väljaspool) ning erinevate õpioskuste arendamisel (ettevalmistus elukestvaks õppeks).
Kultuuridevahelise pädevuse arendamiseks ning õpimotivatsiooni tõstmiseks viiakse läbi keelepäevi – viktoriinide, jutuvestmise ja mängudega nooremates kooliastmetes ja loomingukesksemaid vanemas kooliastmes (luule ja laulude esitamine, kirjutamine, jne). Võõrkeelte propageerimiseks ja elukestva õppe toetamiseks planeeritakse klassiväliseid tegevusi – võimalus lugeda võõrkeelseid raamatuid või mängida keelemänge, osaleda olümpiaadidel ja ainevõistlustel, osaleda õppereisidel, kaasa lüüa keeleringides, kohtuda võõrkeelt emakeelena kõnelejatega, jne.
Lisaks eneseväljendusoskusele avardab võõrkeeleõpe inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma; arendab oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ja erinevusi; kujundab sallivat ja eelarvamustevaba suhtumist võõrapärasesse; arendab maailmapilti, enesehinnangut ning väärtuskäitumist. Selleks organiseeritakse Keila Koolis võõrkeelte päevi (3-5 õppeaasta jooksul), osaletakse rahvusvahelistes koostööprojektides, koostatakse võõrkeelseid uurimistöid ja ettekandeid, jne. Ühisürituste korraldamiseks võõrkeeles on loodud sidemed teiste koolidega (Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Linnamäe Gümnaasium, Mahtra Kool, Pae Gümnaasium, Paekaare Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium). Õpilasvahetusprogramm Hollandi Cals College´i kooliga on juba pika traditsiooniga. Samuti planeeritakse ühistegevusi Rahvusraamatukogu (saksa keel) ja Vene Draamateatri (vene keel) kaasabil. Kavas on taaselustada õppereis Mihhailovskojesse. Traditsiooniliselt korraldatakse õppereise Venemaale. Väärtuspädevuse kujundamine toimub ka võõrkeelsete algtekstide teemade ja arutelude kaudu.
Võõrkeele õpetamisel lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ja raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemetest. Euroopa keeleõppe raamdokumenti kasutatakse ka õpilaste enesehindamise mudelite alusena, mis aitavad seada jõukohaseid õpieesmärke ning anda tagasisidet edusammude kohta.
Õpetamisel lähtutakse õppijakesksetest põhimõtetest. Õppija osalus on kogu õppeprotsessis aktiivne ning õpetaja on pigem õpilase koostööpartner ja nõustaja. Kasutatakse mitmekesiseid õppematerjale, mis on kohandatud ja täiendatud lähtuvalt õppija eesmärkidest, vajadustest ja huvidest. Õpetamisel kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme (sh paaris- ja rühmatöid).
Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja tegevuste kaudu. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused.
Kultuuri- ja väärtuspädevus – võõrkeelepäevade ja kultuuriloo teemade kaudu õpitakse tundma õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuri, mõistma ning aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast. Õpilasi suunatakse hindama inimsuhteid ja tegevusi moraalinormide ja eetika seisukohalt läbi rollimängude. Erinevate kultuuride teemakäsitlused aitavad õpilastele väärtustada kultuuripärandit ning kultuurilist mitmekesisust. Õpilasi suunatakse hindama sallivust ja koostööoskust ning teadvustama enda väärtushinnanguid läbi rühmatööde ja enesehindamise analüüside.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus – rühmatöö, projektõppe, võõrkeelsete kultuuriürituste ja õpilasvahetusprogrammide kaudu õpitakse ennast võõrkeeles teostama, toime tulema igapäevastes suhtlussituatsioonides, tundma õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid.
Enesemääratluspädevus – algtekstide temaatika, rollimängude, jne kaudu õpitakse iseendaga ja inimsuhetega seonduvat (minu tugevad ja nõrgad küljed, jne). Monoloogide abil õpitakse põhjendama oma seisukohti, analüüsima enda käitumist ning ennast selgesõnaliselt väljendama.
Õpipädevus – erinevaid õpistrateegiaid (infootsing, sõnaraamatute kasutamine, jne), enesereflektsiooni ja analüüsi kasutades omandatakse oskused elukestvaks õppeks. Õpilast suunatakse oma õppimist planeerima ja seda plaani järgima.
Suhtluspädevus – keele nelja osaoskuse arendamise ja sotsiolingvistiliste (viisakusreeglid, keeleregister jm) ning pragmaatiliste (võimet mõista ja luua tekste) pädevuste kaudu omandatakse oskus ja julgus võõrkeeles suhelda arvestades kultuurilisi, rahvuslikke, usulisi, jne. eripärasid.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – rollimängude (sisseostud) ja teiste tegevuste kaudu (kirjelduste järgi joonistamine) õpitakse kasutama erinevates elu- ja tegevusvaldkondades vajalikke matemaatikapädevusi (arvud, tehted, kujundid). Algtekstide, rollimängude, arutluste, monoloogide, ettekannete jne. kaudu suunatakse õpilasi mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale.
Ettevõtlikkuspädevus – kujundatakse võõrkeeleoskusest tuleneva enesekindluse ja esinemisoskuse kaudu, samuti aktiivõppemeetodeid kasutades ning võõrkeelsete vastavateemaliste algtekstide sisu arutades. Võõrkeeleoskus annab õpilasele paremad võimalused oma ideed ja eesmärkide elluviimiseks.
Digipädevus - Ainetundides kasutatakse erinevaid digivahendeid õpiülesannete koostamiseks ja lahendamiseks ning seeläbi suunatakse õpilasi tajuma nende kasutuselevõtuga kaasnevaid muutusi ühiskonnas. Kasutades erinevaid algallikaid, juhitakse õpilaste tähelepanu kriitilisele suhtumisele saadaolevasse teabesse ning suunatakse interaktiivset meediat vastutustundlikult kasutama. Ainetundides kasutatakse ka õpilaste enda nutiseadmeid ning seeläbi juhendatakse õpilasi, kuidas kasutada digivahendeid sihipäraselt.
Võõrkeelte lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Võõrkeelteõpe arvestab teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu ja samas võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.
Võõrkeelteoskus võimaldab õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend, seega infootsingu ja tekstitöötluse/esitluste vormistamise kaudu soodustab võõrkeelteõpe ka tehnoloogia- ja digipädevuse kujunemist.
Keel ja kirjandus. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte lõiming keele ja kirjanduse ning ka teiste võõrkeeltega toimub peamiselt seoste kujundamise (mõtlemise rikastamine, eneseväljendusoskuse arendamine, tekstiloome ja teksti mõistmine) ning õpioskuste kujunemise kaudu ning on aluseks järgmiste võõrkeelte õppimisele (ja elukestvale õppele). Seosed võõrkeelte vahel aitavad omakorda luua õpilasel arusaama mitmekultuurilisest maailmast.
Matemaatika. Matemaatikapädevust arendatakse otseselt läbi numbrite, kuupäevade, arvutamise jms kaudu. Samuti sisaldavad alustekstid erinevaid sümboleid, graafikuid, tabeleid, diagramme jne mida kasutatakse analüüsi alusmaterjalina näiteks raportite, hinnangute, arutluste jne. kirjutamisel ning kus on oluliseks oskuseks võime loogiliselt arutleda ja seisukohti põhjendada ning suutlikkus ennast selgelt ja täpselt väljendada.
Loodus- ja sotsiaalained. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu. Võõrkeele tundides juhitakse õpilase tähelepanu loodusliku mitmekesisuse väärtustamisele. Võõrkeelsete alustekstide abil käsitletakse jätkusuutlikku eluviisi. Õpilast suunatakse võtma vastutust ning kujundama oma arvamust kodanikuna erinevate globaalprobleemide suhtes. Võõrkeelte ainekava haakub ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse ja muusika teemadega (võõrkeelsete alustekstide lugemine/kuulamine; sõnavara omandamine; arutelud, vestlused, väitlused; ainealase lisainfo hankimine võõrkeelsetest infoallikatest; erinevatel teemadel võõrkeelsete ettekannete tegemine).
Kunstiained. Võõrkeelte ainekava haakub kunstiõpetuse teemadega kunstiajaloo ja kultuuripärandi käsitlemise ja vahetutute kultuurielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika jne.). Algtekstide kaudu käsitletakse erinevaid kultuuritraditsioone, kunstide mitmekesisust ja kultuurilisi erisusi.
Kehaline kasvatus. Võõrkeele tundides käsitletakse tervisliku eluviisi erinevaid aspekte läbi algtekstide ning ka eneseanalüüside, mida õpilased viivad ainetundides läbi hindamaks iseenda kehalist aktiivsust. Oluline rõhk on sallivusel ning ka õpilaste omavahelisel koostööl (läbi paaris-, rühma- või klassi ühistööna).
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige õppimist soodustava ja motiveeriva õpikeskkonna korralduses igas keeletunnis; läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte (keelepäevad, jne). Õppesisust tulenevalt kasutatakse võõrkeeltes läbivaid teemasid õppeaineid lõimivas loovtöös ja projektülesannetes, nii iseseisvalt kui rühmatöös. Samuti korraldatakse läbivaid teemasid põimivaid keeleõppega seotud klassiväliseid üritusi (õppekäigud, reisid, osalemine olümpiaadidel, jne).
Läbiv teema:
1. elukestev õpe ja karjääri planeerimine – läbitakse teemavaldkonna „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“ käsitlemise, õppekäikude ja eneseanalüüsi kaudu; taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes oskab teha mõistlikke kutsevalikuid ning on valmis elukestvaks õppeks ja erinevateks rollideks muutuvas õpi-, elu-, ja töökeskkonnas; võõrkeeleõppes käsitletakse erinevate riikide haridussüsteeme ning edasiõppimisvõimalusi, õpitakse mõistma ja koostama nt õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente (avaldus, CV, motivatsioonikiri, käitumine intervjuul jne.);
2. keskkond ja jätkusuutlik areng – läbitakse teemavaldkonna „Eesti ja maailm“ „Kodukoht Eesti“, „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ käsitlemise ja keskkonnateemaliste projektitööde, alustekstide, arutelude kaudu; taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab keskkonda ja väärtustab jätkusuutlikkust;
3. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – läbitakse teemavaldkondade „Eesti ja maailm“, „Inimene ja ühiskond“, „Haridus ja töö“ käsitlemisel ja erinevate ühiskonnas toimivate põhimõtete käsitlemisel. Tutvutakse erinevate riikide riigijuhtimisstruktuuridega (näiteks Ühend Kuningriigid, Ameerika Ühendriigid), kodanikualgatuse võimalustega, ettevõtluse rolliga ühiskonnas ning erinevate eetiliste küsimustega. Õpilasi suunatakse oma seisukohta väljendama ning olema aktiivne kodanik.
4. kultuuriline identiteet – läbitakse teemavaldkondade „Eesti ja maailm“, „Kultuur ja looming“, „Inimene ja ühiskond“ „Kodukoht Eesti“, „Riigid ja nende kultuur” käsitlemise ja eri maade kultuuriväärtustega tutvumise kaudu; taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks, kultuuriliselt sallivaks ja koostööaldis inimeseks, kes mõistab kultuuri rolli inimese mõtte- ja käitumislaadi kujundajana; rõhk on õpilaste teadlikkuse suurendamisel erinevate aspektide osas, mis kaasnevad võõras kultuuris elamisega ning õpilase tähelepanu juhtimisel võimalikele probleemidele; õpilast suunatakse uurima teisi kultuure, kombeid, väärtusi jne.
5. teabekeskkond – läbitakse teemade „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ käsitlemise ja eriliigilise infootsingu kaudu (algallikad, sõnaraamatud, IT vahendite kasutamine); taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab kriitiliselt hinnata teabekeskkonda ning selles oma eesmärkide ja ühiskonnas aktsepteeritud kommunikatsioonieetika järgi toimida;
6. tehnoloogia ja innovatsioon - läbitakse teemade „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ käsitlemisel; õpilast suunatakse analüüsima tehnoloogia võimalusi ning ka nende mõju inim- ja keskkonnale; õpilasi suunatakse rakendama tehnoloogilist innovatsiooni ja selle võimalusi oma karjääri kujundamisel, erinevate probleemide lahendamisel ning oma õppimise ja töö tõhustamisel (erinevad Internetipõhised õpikeskkonnad);
7. tervis ja ohutus – läbitakse teemavaldkondade „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“ „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ käsitlemise ning turvalise ja sõbraliku õpimiljöö kujundamise kaudu; taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes käitub turvaliselt ja järgib tervislikku eluviisi;
8. väärtused ja kõlblus – läbitakse teemavaldkondade käsitlemise, üksteise abistamise ja hindamise ning grupitööde kaudu; taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja järgib ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, kes hindab infot kriitiliselt, oskab infot koguda, teha üldistusi, argumenteerida ja seostada uusi teadmisi varemõpituga.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetöös on kesksel kohal sellised tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ning lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Õppetegevusi organiseeritakse nii, et õpilane seatakse tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada eesmärgiks seatud õpitulemused. Õppetegevusi kavandades ja läbi viies arvestatakse õpilase võimeid, tausta, terviseseisundit, huvi, kogemusi ja õppekoormust; võimaldatakse mitmekesiseid kogemusi erinevatest igapäevaelu- ja kultuurivaldkondadest ning sotsiaalsetest suhetest/situatsioonidest; rakendatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat ja –vahendeid, asjakohaseid hindamismeetodeid ning diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida. Õpitegevuste väärtuskasvatuse raames kujundatakse õpilase suhet teda ümbritsevasse maailma, toetades ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljakujundamist.
Õppetööd mitmekesistatakse muuseumide ja näituste külastamisega, õuesõppe ja arvutiklassis õppimisega. Kasutatakse kaasaegseid tehnilisi vahendeid õpitava illustreerimiseks ja kinnistamiseks (interaktiivsed tahvlid, projektorid, audio-videovahendid, jne).
Õppematerjale valitakse või kohandatakse vastavalt õppija arengule, vajadustele ja huvidele. Kasutatakse aktiivõppemeetodeid. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema ka eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Õpilasele luuakse võimalus näidata initsiatiivi ja avaldada arvamust.
Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu. Õpetaja on õpilase teadmiste omandamise protsessis koostööpartner ja nõustaja.
Kõigis kooliastmeis motiveeritakse õppijat ning kujundatakse temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama (omalooming, kaastöö koolilehele, kaastöö kooliraadiole). Samuti suunatakse õpilasi oma õpioskusi arendama, oma õppimist analüüsima ja juhtima (õppimist eesmärgistama, õpistrateegiaid kujundama) ning nii ennast kui kaaslasi hindama. Kõiki õpilasi koheldakse eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, arvestades nende eneseväärikust ning isikupära.
Hindamise alused
Igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis. Õpitulemusi hinnates lähtutakse kooli hindamise korraldusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esitluste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Hinnatakse kõiki keeleoskuse aspekte. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana nii, et nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpilast suunatakse endale ise eesmärke seadma vastavalt oodatavatele õpitulemustele. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid. Nii õpilase enesehindamise analüüsil, klassikaaslaste hinnangute ja üldise tagasisidestamise puhul lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendist ja sellest tulenevatest hindamismudelitest.
Füüsiline õpikeskkond
Positiivset õpikeskkonda Keila Koolis aitavad luua hästi sisustatud keeleõppekabinetid, kus saab kasutada internetiühendust, interaktiivset tahvlit, audio- ja videotehnikat ning visuaalseid õppematerjale; loodud on võimalused õuesõppeks, klassiruumi ümberpaigutamiseks rühmatööks, jne. Kooli raamatukogus on võõrkeelt toetav lugemisvara.
Tunnid viiakse läbi rühmades, mille suurus on kõige rohkem 20 õpilast.
Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega:
a. klassiruum võimaldab nii individuaalse, paaris- kui rühmatöö vorme;
b. klassiruum on esteetilise väljanägemisega ning eakohane;
c. klassiruumis saab kasutada nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale (internetiühendus, interaktiivne tahvel, audio- ja videotehnika, teised visuaalsed õppematerjalid);
d. õpilastel on võimalik kasutada kaasaegseid infootsingu võimalusi (internetiühendusega arvutiklass, wifi terves koolihoones);
e. kool toetab õppimist ka virtuaalses keskkonnas (kättesaadavad e-materjalid).