Ainealane pädevus
Gümnaasiumi lõpetaja:
analüüsib ja interpreteerib keskkonnas toimuvaid nii vahetult tajutavaid kui ka meeltele tajumatuid nähtusi mikro-, makro- ja megatasemel ning mõistab mudelite osa reaalsete objektide kirjeldamisel;
oskab iseseisvalt leida ning kasutada loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnalisel, numbrilisel või sümbolite tasandil, oskab hinnata neid kriitiliselt ning väärtustada nii isiku kui ka ühiskonna tasandil;
oskab määratleda ja lahendada keskkonnaprobleeme, eristada neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti, kasutades loodusteaduslikku meetodit koguda infot, sõnastada uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollida muutujaid vaatluse või katsega, analüüsida ja interpreteerida tulemusi, teha järeldusi ning koostada juhendamise korral uurimisprojekti;
kasutab bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias omandatud süsteemseid teadmisi loodusteaduslikke, tehnoloogiaalaseid ning sotsiaalteaduslikke probleeme lahendades ja põhjendatud otsuseid tehes;
mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära ning uute interdistsiplinaarsete teadusvaldkondade kohta selles süsteemis;
mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, oskab hinnata loovuse osa teadusavastustes ning teaduse piiranguid reaalse maailma suhtes;
väärtustab keskkonda kui tervikut ja järgib jätkusuutliku eluviisi tavasid, tuginedes tõendusmaterjalidele, suhtub vastutustundlikult keskkonda;
tunneb huvi keskkonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete nähtuste ning loodusteaduste ja tehnoloogia arengu vastu, oskab teha põhjendatud otsuseid karjääri valides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Üldpädevused
Väärtuspädevus –tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuurisündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
Sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
Õpipädevus – suutlikkus iseseisvalt õppida, hankida teavet; planeerida õppimist; kasutada õpitut erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
Suhtluspädevus – suutlikkus eri olukordades ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;
Matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada erinevates elu- ja tegevusvaldkondades matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid;
Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, näha probleeme; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.
Üldeesmärgid
Geograafia kuulub integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
on omandanud süsteemse ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;
arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
Läbivad teemad
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine - taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu
Keskkond ja jätkusuutlik areng − taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks;
Teabekeskkond − taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks;
Tehnoloogia ja innovatsioon − taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks;
Väärtused ja kõlblus − taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut seoses positiivse mina-pildi ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele.
Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aga ei hinnata hoiakuid ja väärtusi.
Hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui praktilisi ülesandeid.
Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega ja sõnaliste hinnangutega
Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet omandatavate teadmiste ja oskuste taseme kohta.
Teadmiste ja oskuste hindamine toimub teema lõpus kirjaliku või praktilise ülesandena.
Kokkuvõttev hindamine toimub kursuse lõpul.
Kursuse lühikirjeldus
Kursusel „Globaliseeruv maailm“ on täita oluline roll niisuguse õpilase teadlikkuse kujunemisel ja aktiivseks maailmakodanikuks saamisel, kelle jaoks on olulised ühiskonna säästev ja jätkusuutlik areng, õiglus, sallivus, kaasamine ning koostöö.
Kursus tugineb gümnaasiumi geograafia kohustuslikes kursustes omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning on tihedalt seotud ajaloos, ühiskonna- ja majandusõpetuses õpitavaga.
Õppesisu lõimub maailmaharidusega, mis loob võimaluse mõista üleilmastumise põhjusi ja mõjusid ning olla peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu aktiivne kodanik.
Kursus võimaldab süvendatult tegelda eri regioonide aktuaalsete probleemidega arenenud ja arengumaade näidetel. Maailma loodusliku, kultuurilise, demograafilise ja majandusliku mitmekesisuse ning eripära tundmine lubab toime tulla globaliseeruvas maailmas.
Regioonide õppimisel rõhutatakse eelkõige loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengut vastastikustes seostes.
Õppes omandatakse igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.
Õppe käigus arenevad õpilaste oskused teabeallikaid kasutada ning neis leiduvat teavet kriitiliselt hinnata. See aitab kaasa teadmiste ja oskuste kujunemisele, mis võimaldavad ühiskonnas esinevaid protsesse mõista ning selgitada.
Õppetegevus
Globaliseeruva maailma kursus eeldab õpilaste aktiivset osalemist õppes. Kursuse vältel otsivad õpilased teabeallikatest materjali ja analüüsivad seda kriitiliselt. Õppes on olulisel kohal arutelud, ajurünnakud, diskussioonid, rollimängud, filmide vaatamine jms, et õppida tundma probleeme, arutleda erinevate arvamuste ja seisukohtade üle ning leida lahendusi. Olulisel kohal on iseseisvad ja rühmatööd ning töö tulemuste esitlemine kaasõpilastele.
Õppes saab kasutada maailmahariduse ning teiste pidevalt täiendatavate temaatiliste portaalide õppematerjale. Õpilastel on võimalus osaleda teemaga haakuvates üritustes ja kampaaniates ning neid ise algatada, korraldada teemapäevi ja projekte teiste koolidega. Mitme teema puhul saab piirkondade ja protsesside paremaks tundmaõppimiseks kasutada Google Earth’i, veebis olevaid pildipankade materjale jne.
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kursusega taotletakse, et õpilane:
huvitub maailma eri regioonide aktuaalsetest probleemidest ning uurib nende põhjusi ja võimalikke tagajärgi nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil;
analüüsib loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuseid seoseid õpitud piirkonna näitel;
on omandanud ülevaate globaliseerumise mõjudest maailma erinevatele regioonidele;
väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;
osaleb teadliku ja aktiivse kodanikuna probleemide ning konfliktide lahendamisel;
kasutab geograafiaalase info leidmiseks nii eesti- kui ka võõrkeelseid usaldusväärseid teabeallikaid.
Õppesisu
Kursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös.
Õppesisu komplekteerides lähtutakse põhimõttest, et kaetud oleksid kõik teemad maailma eri regioonide näidetel. Valitud teema esitatakse võimalikult probleemipõhiselt konkreetse regiooni, piirkonna, riigi või linna näitel. Näidisjuhtumi valikul lähtutakse selle olulisusest nii kohalikus kui ka regionaalses või globaalses kontekstis. Näidisjuhtumi analüüs peab võimaldama saavutada kursuses nõutavaid õpitulemusi.
Käsitletavad probleemid on õpilastele relevantsed ning neil on tänapäeva ühiskonnas suur kandepind, motiveerides õpilasi õppima sügavuti nii loodus- kui ka sotsiaalainetega seotud mõisteid, teooriaid ja seaduspärasusi nüüdisteaduse kontekstis.
Allpool loetletud teemad aitavad valikuid teha.
Geograafilise asendi, loodusressursside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse arengule.
Loodusressursside kasutamine ja selle mõju keskkonnale
Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnaalased ja sotsiaalsed probleemid.
Energiaressursside kasutamisega kaasnevad probleemid, nende võimalikud lahendused.
Nüüdisaegsete tehnoloogiate rakendamine arengumaades ja arenenud riikides.
Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonnaalased ja sotsiaalsed probleemid.
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades.
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused.
Loodusressursid konfliktide allikana.
Maailmamere reostumise ja kalaressursside nappusega seotud probleemid.
Rahvastikuprotsesside mõju ühiskonna arengule
Demograafilisest situatsioonist tulenevad probleemid ühiskonnas ja rahvastikupoliitika (konkreetse riigi näitel).
Rändega kaasnevad probleemid lähte- ja sihtriigile.
Pagulasprobleemid nüüdismaailmas.
Haiguste levik ning sellega seotud probleemid.
Lapstööjõu kasutamine ja nüüdisaegne orjakaubandus.
Ülelinnastumine ning sellega kaasnevad probleemid.
Keskkonnaprobleemid suurlinnades.
Erinevused regioonide ja riikide vahel ning riikide sees
Piirkondlike erinevuste põhjused (konkreetse riigi näitel) ja sellest tulenevad probleemid.
Mitmekultuurilise ühiskonna eelised ja probleemid.
Kultuuride vääritimõistmine ja selle tagajärjed, kultuuridevahelised konfliktid.
Regioonide linnamustrid (Google Earth’i põhjal).
Regioonide põllumajandusmustrid (Google Earth’i põhjal).
Kaubanduse ja tarbimisega seotud konfliktid ning nende lahendamine
Rahvusvaheline kaubandus ja globaalne ebaõiglus.
Õiglane kaubandus ja selle võimalused nüüdisaegses maailmas.
Arengumaade toiduprobleemid, nende põhjused ja võimalikud lahendused.
Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas.
Globaalsed keskkonnaprobleemid ja nende mõju eri regioonidele
Kliimamuutused ja nende regionaalsed tagajärjed.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjused ning sellega kaasnevad probleemid.
Mullastiku vaesumine ja muldade hävimisega kaasnevad probleemid.
Kõrbestumine, selle põhjused ja vältimise võimalused.
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
on kursis maailma eri regioonide aktuaalsete probleemidega, teab nende põhjusi ning võimalikke tagajärgi;
toob näiteid loodusolude, rahvastiku, kultuuri, majanduse ja ühiskonna arengu vastastikuste seoste kohta õpitud regiooni näitel;
toob näiteid globaliseerumise mõjude kohta maailma eri regioonidele;
väärtustab looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning peab lugu eri rahvaste kommetest ja traditsioonidest;
leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest maailma eri piirkondade kohta geograafiaalast infot ning tõlgendab, üldistab ja hindab seda kriitiliselt;
osaleb aktiivselt probleemide ja konfliktide lahendamisel, põhjendades ning kaitstes oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult.
Lõiming
Bioloogia :bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ökosüsteem, keskkonna ja taimestiku vahelised seosed.
Keemia: kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt ,osoonikiht, maailmamere reostumine, keskkonnaprobleemid suurlinnades.
Füüsika: kasvuhooneefekt, globaalne õhuringlus.
Matemaatika: jooniste ja diagrammide analüüs;
Ajalugu: erinevate piirkondade kultuuriline eripära, usundite levik.
Majandus: Rahvusvaheline kaubandus, õiglane kaubandus.
Füüsiline õpikeskkond
Ruumi sisustus on õppeotstarbe seisukohast otstarbekas.
Õppes on võimalus kasutada inernetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat.
Õpilastel on võimalus kasutada maailmaatlasi, Eesti atlasi, teatmikke ja raamatukogu.
Kool võimaldab kooli õppekava järgi õpet väljaspool kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis jne).
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega.
Kasutatakse eakohast õppevara, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat