Õppe-ja kasvatuseesmärgid
Kursuse eesmärk on anda põhiteadmised filmi olemusest ja vastuvõtust ning mõjust vaatajale.
Kursuse lõpuks omab õpilane ülevaadet filmikunsti olemusest, filmi valmimisprotsessist, eesti kirjanduse ainetel valminud väärtfilmidest.
Kursus laiendab õpilase silmaringi ning arendab analüüsivõimet, võrdlemis- ja arutlusoskust. Kursuse lõpus oskab õpilane analüüsida nii kirjandusteost kui ka filmi.
Kursuse lõpus oskab õpilane kasutada filmikunstiga seotud andmebaase ja filmimiseks vajalikke IT-vahendeid.
Õppesisu
Filmi loominguline meeskond ja valmimiskäik
Stsenaariumi periood: osalevad stsenarist, režissöör, produtsent; tulem – valmis stsenaarium.
Stsenaariumi etapid: ideekavand (sünopsis), arendus, stsenaariumi variandid. Süžeeliinid ja areng: proloog, ekspositsioon, sõlmitus, intriig, kulminatsioon, lahendus, epiloog. Filmimise ettevalmistus: osalevad režissöör, operaator, kunstnik, produtsent; tulem – filmi lavastusprojekt. Režiistsenaarium ja kadreering, lavastusprojekt kui filmi mudel. Näitlejate valik ja näitlejaproovide filmimine. Võttekohtade otsimine ja dekoratsioonide planeerimine.
Võtteperiood: osaleb kogu filmirühm; tulem – filmitud materjal. Meeskonnatöö filmi võtteperioodil. Režissööri osa filmirollide kujundamisel. Liikuv kaamera: panoraamid, peale- ja ärasõit. Rakurss (võttepunkt). Stoppkaader ja aegluup. Varjatud kaamera. Kombineeritud võtted. Valgus, värv ja heli. Duublid ja variandid. Produtsendi roll filmi loomisel. Autorifilm ja produtsendifilm. Järeltootmine: osalevad režissöör, monteerija, helirežissöör, operaator, produtsent; tulem – valmis film. Filmi lõplik sünd montaažis. Monteeritud filmi värvikorrektsioon. Helilooja töö. Audiovisuaalse terviku tekkimine.
Filmipoeetika ja -esteetika
Tinglikkus filmis.
Kinematograafiline nägemine ja mõtlemine. Filmikujund kui kunstiline üldistus. Filmi poeetikavõtted: metafoor, sümbol, allegooria, hüperbool, personifikatsioon. Assotsiatiivne mõtlemine kui filmipoeetika mõistmise eeldus. Illustratiivsus – nähtuste poeetilise avamise vastand. Poeetikavõtete kasutamine filmis ja kirjanduses.
Mustvalge ja värvifilm.
Kaader ja plaan. Kaader kui katkestamata filmivõte. Kaadri kompositsioon. Montaaž kui uute ajalis-ruumiliste ja emotsionaalsete suhete loomise viis.
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
kirjeldab üldjoontes filmi valmimiskäiku;
tunneb filmi peamisi poeetikavõtteid;
mõistab filmikujutise tinglikkust ning filmikujundit kui tähenduse kandjat;
eristab filmi nähtava sisu režissööri autorihoiakust ja kujundlikust sõnumist;
on individuaalselt või rühmatööna kirjutanud stsenaariumi/sünopsise ja filminud ühe kirjandusteose reklaamklipi; tutvustanud tööd klassikaaslastele töö tutvustamiseks valminud esitluse alusel. Oskab kaasõpilaste tehtud töid analüüsida, kasutades kursusel omandatud filmialast sõnavara.
Lõiming
Ainetevaheline lõiming kirjanduse ja eesti keelega. Keelelised, teaduslikud ja kultuurilis-ajaloolised teadmised toetavad üksteist.
Kultuuriloolise tausta konkretiseerimiseks on vaja kirjanduse kõrval osutada teistelegi õppeainetele: ajaloole, ühiskonnaja inimeseõpetusele, geograafiale, muusikale, kunstile, filosoofiale ja teistele.
Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Filmide vaatamine ja ilukirjandusteoste lugemine ning analüüs mõjutab maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist, ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist.
Filmi- ja kirjandusõpetuse taotlus suunata õpilasi erinevate ajastute filmides ja kirjandusteoseis käsitletud probleeme tänapäevaelu ja inimestega seostama, soodustab kindlasti õpilaste sotsiaalse pädevuse kujunemist.
Lõimingu oluline osa on side IT- alaste teadmistega ja kursusega "Filmi tegemine".
Füüsiline õpikeskkond
Vajalikud filmid, kirjandusteosed, tekstid (määratletakse kursuse alguses koostöös õpilastega);
Kursusel õppimisel vajalikud CD-d, DVD-d (määratletakse kursuse alguses koostöös õpilastega);
Kursusel õppimisel vajalikud interaktiivsed õpikeskkonnad ja võrguväljannete kättesaadavus;
Klassiruumis on kursusel õppimisel vajalike tehniliste vahendite (projektor, DVD-mängija, kõlarid, ruumi pimendamise võimalus) võimalus.
Kursuse õppimisel on vajalik e-õpik „Kirjandus ja film“.
Hindamine
Toimub arvestatud/mittearvestatud süsteemis. Kursusehinde välja panekuks peavad olema kõik tööd arvestatud.