1. Ainealane pädevus
Õpilane
1.1. väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ja tunneb rõõmu liikumisest/sportimisest;
1.2. omab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks;
1.3. liigub/spordib reeglistikku, ohutus- ja hügieeninõudeid järgides, teab, kuidas
käituda sportimisel esineda võivates ohuolukordades;
1.4. suudab objektiivselt hinnata oma kehaliste võimete taset ning meetodeid nende arendamiseks;
1.5. liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;.
1.6. on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;
1.7. on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmustega;
1.8. omab teadmisi rühmatreeningute arenguloost Eestis ja maailmas, mõistab
grupitreeningute osa tänapäeva ühiskonnas ning arvestab nende võimalustega.
2. Eesmärgid
2.1. Ainevaldkond toetab õpilast oma tervist väärtustava, kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemisel.
2.2. Tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused võimaldavad õpilasel regulaarset liikumist/sportimist teadlikult kasutada oma tervise tugevdamiseks; soodustab õpilastes spordi- ja kultuurisündmuste osalemise huvi tekkimist.
2.3. Aine toetab õpilase kehalist/liigutuslikku, kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut;
2.4. annab süvendatud teadmised rühmatreeningutes läbiviivate harjutuste tehnikates;
2.5. annab võimalused didaktiliste baasteadmiste saamiseks erinevatele grupiviisiliste treeningvõimalustele ja seostada neid rekreatiivsete ja tervistavate tegevustega;
2.6. toetab didaktiliste pädevuste kujundamist erinevate rekreatiivsete spordialade õpetamiseks;
2.7. loob eeldused kogemuste saamiseks erinevate tervistavate ja rekreatiivsete ürituste korraldamiseks.
3. Läbivad teemad
3.1. Läbivas teemas „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” toetatakse õpilaste innustamisega olema terve, omandama järjepidevalt uusi liikumisalaseid teadmisi ja oskusi ning tugevdama oma tervist ja parandama töövõimet.
3.2. Võimekuse ja sügavama huvi ilmnemisel spordi ja/või liikumisharrastuse vastu suunatakse õpilast tema tulevase kutsevaliku tegemisel, tema karjääri kujundamisel.
3.3. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” kaudu toetatakse õpilaste soovi tunnivälise liikumisharrastuse kaudu organiseerida ja viia läbi spordi- ja liikumisüritusi ning osaleda neis; suunatakse õpilaste juhendamisel tegutsevate liikumis- ja treeningrühmade tegevust.
3.4. Teema „Teabekeskkond” kaudu suunatakse õpilast leidma, koguma ja analüüsima oma tervise hoidmiseks/tugevdamiseks, iseseisva spordi- ja liikumisharrastuse kujundamiseks ja teadlikuks treenimiseks vajalikku infot.
Õpilases tekitatakse huvi jälgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordisündmustega.
3.5. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist ning õpilase väärtushinnangute kujunemist toetatakse kohustuslike ja valikkursuste ning tunnivälise tegevuse kaudu. Kehaline tegevus toimub tervislikus ja turvalises õpikeskkonnas
4. Hindamine
4.1. Aines hinnatakse õpilase teadmisi, liigutusoskusi ja kehalist võimekust. Hindamiseobjekte (millised tegevused, oskused, teadmised) ja hindamisaspekte (mida millegi puhul vaadeldakse/mõõdetakse/võrreldakse) selgitab õpilastele õpetaja õppeprotsessi algul.
4.2. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
4.3. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.
4.4. Õpilase teadmistele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Teadmiste hindamise vormidena kasutatakse ka suulist või kirjalikku küsitlust, rühmatreeningu temaatilist ettekande ja/või õpimapi koostamist/esitamist, treeningpäeviku pidamist ja analüüsi.
4.5. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
4.6. Kehalise ja sportimisaktiivsuse hindamisel arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõtt, kaasatöötamine, nõuete/reeglite järgimine, koostööoskused jms), regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastuse kujul), võistlustest ja spordiüritustest osavõttu ja nende korraldamist jms.
4.7 Hindamine toimub numbriliselt, vastavalt Keila Kooli hindamissüsteemile.
5. Õppesisu
Luua eeldused baasteadmiste omandamiseks rühmatreeningutes osalemiseks ja muudes grupiviisilistest sportlikes tegevustes osavõtmiseks ja läbiviimiseks. Toetada didaktiliste pädevuste kujundamist.
5.1. Rühmatreeningute ning nende stiilide kujunemine ja nende roll spordimaastikul.
5.2. Jõu ja vastupidavustreeningute tehnika, ülesehitus ja praktiline tutvustus. Jõu ja vastupidavustreeningute erinevad variandid (Bodypump, Kõht Selg Tuhar, Bodyattack, Bosu jne.).
5.3. Tantsuliste rühmatreeningute tehnika, ülesehitus ja praktiline tutvustus. Tantsuliste treeningute erinevad variandid (Bailatino, Zumba, Step jne.).
5.4. Keha ja Meel treeningute tehnika, ülesehitus ja praktiline tutvustus. Keha ja Meel treeningute erinevad variandid ( Bodybalance, Shindo, Pilates, Yoga jne.).
5.5. Muud mainimata rühmalised treeningvõimalused ja nende metoodiline ja praktiline tutvustus (HIIT treening, TABATA treening, erinevad ringtreeningud, Rullaeroobika jne.)
6. Õpitulemused
Õpilane
6.1. tunneb erinevaid rühmatreeningute võimalusi, eetikat ja reegleid;
6.2 Julgeb iseseisvalt osaleda kodukoha rühmatreeningute võimalustel ning tunneb sellele eelnevat protsessi;
6.3. oskab läbi viia treeningute lihtsamaid variante ja juurdeviivaid harjutusi, mida saab kasutada tervisespordina ja ka meelelahutusüritustel;
6.4. kinnistab grupitreeningute ohutus-ja hügieeninõuetega seotud teadmisi;
6.5. õpib tegema koostööd kaaslastega ning töötama rühmas;
6.6. omab teadmisi ja praktilist kogemust rühmatreeningutes osalemaks ning lihtsustatud versiooni korraldamiseks;
6.7. saab praktilise kogemuse erinevatest rühmatreeningmeetoditest;
7. Lõimimine
7.1. Emakeelepädevus - teksti mõistmine ja suuline ning kirjalik eneseväljendusoskus
7.2. Võõrkeelepädevus - erialaste teadusartiklite lugemine ja analüüsimine
7.3. Loodusteaduslik pädevus – toetutakse keskkonna väärtustamisele ja liikumisele looduses. Ainet toetavad inimeseõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika.
7.4. Sotsiaalne pädevus – tihedalt seotud inimeseõpetuse, ajaloo, ühiskonnaõpetusega.
7.5. Kunstipädevus - leida erinevates spordiliikumistes ilu , leida uusi loomingulisi lähenemisi, märgata ilu liikumises enda ümber.
8. Füüsiline õpikeskkond
8.1. Välitingimustes on olema staadion.
8.2. On olemas pesemisruumid ja rõivistud.
8.3. On olemas õppeklass tahvli ja projektoriga ning raamatukogu.
8.4. On olemas spordisaal erinevate sportmängude harrastamiseks.
8.5 On olemas klubi- ning aeroobikasaal rühmatreeningute läbiviimiseks.
8.6 On olemas jõusaalid ringtreeningute harrastamiseks.