Õppeaine kirjeldus ja õpetuse eesmärgid
Gümnaasiumi praktilise ajakirjanduse kursus
loob õpilasele võimalused esmase praktilise ajakirjaniku töö kogemuse omandamiseks;
toetab õpilast enesetäiendamisel ja karjääri planeerimisel;
arendab õpilase meeskonnatöö oskusi;
toetab õpilase kultuuriliste ja eetiliste väärtuste arengut
Läbivad teemad ja ainetevaheline lõiming
Kirjandus- ja keelekursuste ning sotsiaalainetega seonduvad teemad, mis omakorda toetavad õppekava läbivate teemade arutamist. Enim puudutavad teemad teabekeskkonda, aga ka kultuurilist identiteeti, väärtusi ja kõlblust, tehnoloogiatemaatikat, keskkonda ja jätkusuutlikku arengut, tervist, kodanikualgatust ning ettevõtlikkust.
Koolilehe toimetamisel tuleb kokku puutuda võõrkeelsete alllikamaterjalide ja nende tõlkimisega, seega toimub integratsioon võõrkeeltega. Eesti keele õpetuses on tutvutud meediatekstide liikide, nende ülesehituse ja põhimõtetega ning analüüsitud erinevaid meediatekste ja -kanaleid; praktilise ajakirjanduse kursus võimaldab peamiselt teoreetilisi teadmisi ajakirjanduslikus tegevuses proovile panna ning arendada. Lõiming kunstivaldkonnaga toimub ajalehe kujundamisel ja illustratiivse materjali loomisel.
Ühiskonnaelus toimuva analüüs, kajastamine ning meeskonnatöö mõjutab õpilase maailmapildi kujunemist, kriitilist mõtlemist, inimsuhetes ning meediamaastikul orienteerumist.
Läbivad teemad:
elukestev õpe ja karjääri planeerimine,
keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng,
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus,
kultuuriline identiteet,
teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon,
tervis ja ohutus,
väärtused ja kõlblus.
Kursuse sisu
Meediaeetika.
Meediažanrid.
Uudis. Uudisväärtus. Uudisküsimused. Uudise kompositsioon.
Arvamuslugu. Analüüsiva loo põhimudel.
Intervjuu. Küsimuste liigid. Suhtlemine intervjueeritavaga.
Reportaaž ja selle ülesehitus.
Juhtkirja kirjutamise põhimõtted.
Ajalehe meelelahutuskülg.
Koolilehe ülesehitus. Lehe eesmärgid, teemad, probleemid, eetika ja konfliktid.
Toimetuse liikmete vestlusring, üksteisega tutvumine, valdkondade ja ülesannete jaotus.
Koolilehe toimetamine.
Koolilehe kujundamine programmiga Adobe InDesign 6.
Iganädalased koolilehe toimetuse koosolekud.
Kooliüritustel ajakirjanikuna osalemine (uudised, reportaažid). Intervjuude ja persoonilugude tegemine koolitöötajate, õpilaste, vilistlaste jt inimestega.
Iseseisev töö trükiallikate, interneti, arhiivi, raamatukogu, televisiooni- või raadiosaadete jmt materjaliga.
Tutvumine ajalehe X toimetuse tööga. Toimetuse külastus.
Tutvumine televisiooni toimetuse tööga. ETV stuudio külastus, telesaate salvestusel osalemine. Vestlused ajakirjanike, toimetajate jt teletöötajatega.
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane
suudab luua eri liiki ajakirjanduslikke tekste;
oskab rakendada teoreetilisi teadmisi praktilises tegevuses;
valdab mõnd erialaseks tööks vajalikku info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;
oskab rakendada erialaseid uurimismeetodeid;
suudab analüüsida ja kriitiliselt hinnata kogutud materjali;
on omandanud esmased ajakirjandusalased praktilised oskused ning kogemused;
on osalenud igakuise kooli ajalehe, Lehepoiss KeKo, loomisel ja toimetamisel.
Hindamine
Valikkursuse lõpul hinnatakse õpilast hindega „väga hea“, kui ta on osalenud vähemalt 60% aasta jooksul ilmunud koolilehtede väljaandmisel. See tähendab, et õpilane on osalenud õppeaasta jooksul 8 väljaantavast ajalehest vähemalt 5 loomisel. Iga õpilase hindamise puhul arvestatakse ka tema panust koolilehe valmimisse.
Kasutatav kirjandus
Soovitatavad lugemismaterjalid õpilastele on
Aava, K. Veemniskunst. Avita, 2003.
Hennoste, T. Meediaõpetus. Materjalide mapp gümnaasiumile. TÜ, 2000.
Kask, K. Meediaõpetus. Avita, 2005.