B1-võõrkeeleoskuse tasemel keele õppe- ja kasvatuseesmärgid
Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja –hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane:
1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida;
2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;
3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides;
4. on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas;
5. analüüsib oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.
B1-võõrkeeleoskuse tasemel keele õppeaine kirjeldus
Võõrkeeleõppega taotletakse, et gümnaasiumilõpetaja valdaks kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel (B1 või B2 tase). Keila Koolis on B2-võõrkeeleks inglise keel ja selle õppeks on ette nähtud 10 kohustuslikku kursust. B1-võõrkeeleks on vene/saksa keel ja selle õppeks on ette nähtud 5 kohustuslikku kursust.
B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) keeleoskustaseme nõudeid.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde.
Teemavaldkonnad on ühised nii B1- kui ka B2-keeleoskustasemega võõrkeeltele.
Gümnaasiumis on üldteema „Mina ja maailm”. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu võrreldakse Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilasel kujuneb teadlik seisukoht oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning ta suudab anda adekvaatseid hinnanguid.
Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.
Õpetamisel järgitakse ainevaldkonna kirjelduses välja toodud põhimõtteid; lõiming ja üldpädevuste arendamine toimub ainevaldkonna kirjelduses välja toodud viisidel.
Gümnaasiumi õpitulemused
B1-keeleoskustasemega keel
Gümnaasiumi lõpetaja:
1. mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal;
2. saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega;
3. kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma
4. seisukohti ja plaane;
5. koostab lihtsa teksti tuttaval teemal;
6. arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
7. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust,
8. vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
9. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku
10. infot ka teistes valdkondades;
11. seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma
12. õpistrateegiaid;
13. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.
Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:
Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.
Kursuste õpitulemused ja õppesisu
Hindamine
Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse igal kursusel kõigile osaoskustele kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.
10.klassi (3 kursuse) lõpetaja hea õpitulemus on B1.1, rahuldava õpitulemusega õpilane on võimeline täitma selle taseme oskused osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B1.2) taseme nõudeid.
1.kursus (B1.1 keeleoskustase) Reis Venemaale/Saksamaale
Põhirõhk on lugemis- ja rääkimisoskuse arendamisel (sh hääldus).
Lugemisel on rõhk iseseisval (abivahenditega) lihtsa sõnastusega pikemate (faktipõhiste ja jutustavat laadi) tekstide lugemisel (nt info otsimiseks erinevatest allikatest) ning loetu mõistmisel.
Ka rääkimisoskuse arendamisel on oluline iseseisvuse arendamine ning teksti sidusus – õpitakse rääkima lihtsate seostatud lausetega (tuttaval teemal) ning lühidalt põhjendama oma seisukohti või avaldama arvamust (sh vestluses).
Rääkimis- ja kuulamisoskuse arendamiseks kasutatakse rollimänge vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust arusaamiseks.
Kirjutamisoskuse arendamiseks koostatakse lihtsaid tarbetekste (teated, kuulutused, jne).
Keelstruktuure käsitletakse vastavalt vajadusele.
Teemavaldkonnad
Eesti ja Venemaa/Saksamaa geograafia, kliima, pealinnad, jne; Venemaa/Saksamaa seosed Eestiga – eestlased Venemaal/Saksamaal; reisimine; tähtsündmused ajaloost; kunst ja tarbekunst; pop-kultuur ja noortekultuur; müüdid ja legendid.
Õpitulemused
• loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste;
• mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut;
• suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist;
• suudab koguda ja esitada infot etteantud või ennast huvitaval teemal;
• oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest;
• suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti;
• hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.
• saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal;
• koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus);
• huvitub riigi kultuurist.
2.kursus (B1.1 keeleoskustase) Rahva ajalooline kultuurimälu
Põhirõhk on kuulamis- ja rääkimisoskuse arendamisel ning õigete õpistrateegiate kasutamisel.
Lisaks loomulikus tempos vahetule suhtlusele kuulatakse ka erinevaid tele- ja raadiosaateid (tuttaval teemal) või vaadatakse filme (kus loomuliku tempoga selge hääldusege kõnet toetab pildimaterjal).
Rääkimisoskuse arendamisel on endiselt oluline iseseisvuse arendamine ning teksti sidusus – õpitakse rääkima lihtsate seostatud lausetega (tuttaval teemal) ning põhjendama oma seisukohti või avaldama arvamust; spontaansuse arendamiseks kasutatakse rollimänge ja mallide kinnistamiseks tekstide jutustamist.
Lugemisel keskendutakse ladusale lugemisele ja loetu mõistmisele (sh töö sõnaraamatuga).
Kirjutamisoskuse arendamiseks koostatakse jutustavat laadi tekste õpitud teemadel, pööratakse tähelepanu õigekirjale ja kirjavahemärkidele.
Keelstruktuure käsitletakse vastavalt vajadusele.
Teemavaldkonnad
Jätkub Venemaa/Saksamaa tundmaõppimine – kunstnikud, ajaloo tähtsündmused, arhitektuur – vene keeles Peterburi näitel, seos Eestiga (Kadriorg, kuulsad meresõitjad); perekond, sõbrad ja tuttavad; kodu kui eluruum; toitumine.
Õpitulemused
• loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud) (vajadusel kasutab tõlkesõnastikke);
• suudab koguda ja esitada infot etteantud või ennast huvitaval teemal;
• oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest;
• on võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav;
• kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes esineb vigu;
• hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.
• saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav;
• mõistab tele- ja raadiosaadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pilt toetab heliteksti;
• oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt e-kiri, blogi);
• analüüsib oma teadmisi ja oskusi, vajadusel muudab õpistrateegiaid.
3.kursus (B1.1 keeleoskustase) Kultuurilugu
Põhirõhk on osaoskuste integreerimisel ja kirjutamisoskuse arendamisel. Kirjutatakse nii lihtsaid olemetekste kui isiklikku laadi kirjeldavaid tekste (kirjad, jne), kus väljendadakse ka arvamust. Tähelepanu pööratakse teksti sidususele.
Lugemisel jätkub pikemate tekstide lugemine (nt info otsimiseks). Rääkimisoskuse arendamiseks ning loetust arusaamise kontrollimiseks kasutatakse arutelusid.
Kuulamisoskuse arendamisel jätkatakse loomulikus tempos igapäevaeluga seotud teemadega ja kuulamise rääkimisoskusega integreerimiseks kasutatakse lihtsat arutelu (nt arvamuse avaldamine, nõustumine,mittenõustumine).
Pööratakse täehelepanu õigete õpistrateegiate väljakujunemisele, enesehinnangule ja kultuurinormide teadvustamisele.
Keelstruktuure käsitletakse vastavalt vajadusele.
Teemavaldkonnad
Aastaajad ja ilm; välimus ja iseloom; kodukoht; erinevad vaba aja veetmise viisid; Saksamaa /Venemaa ajaloost (Eesti soost kunstnikud Venemaal); kokkuvõte kultuuriloost.
Õpitulemused
• loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud, kasutusjuhendid);
• suudab koguda (erinevatest allikatest) ja esitada infot etteantud või ennast huvitaval teemal;
• oskab lihtsate seostatud lausetega avaldada oma arvamust, nõustuda / mittenõustuda eelkõnelejaga (osaleda arutelus);
• kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; hääldus on selge ja kõne ladus;
• saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav.
• oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi (nt isiklik kiri) tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi;
• koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus) ja isiklikke kirju;
• oskab kasutada piiratud hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus);
• arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
• teab oma keelekasutuse tugevaid / nõrku külgi ning vajadusel korrigeerib oma õpistrateegiat.
B1.2 keeleoskustasemega keel (11.klass)
Hindamine
Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse igal kursusel kõigile osaoskustele kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.
11.klassi (1 kursuse) lõpetaja rahuldav õpitulemus on B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma B1.2 taseme oskused osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma kõik B1.2 taseme nõudeid.
4.kursus (B1.2 keeleoskustase) Teaduse ja tehnika saavutused igapäevaelus
Põhirõhk on lugemis- ja rääkimisoskuse arendamisel (sh hääldus).
Lugemisel on rõhk pikemate faktipõhiste ja jutustavat laadi tekstide lugemisel, info leidmisel erinevatest allikatest ning loetu mõistmisel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid).
Rääkimisoskuse arendamisel on oluline iseseisvuse arendamine, teksti sidusus ja oma seisukoha või arvamuse väljendamine.
Kuulamisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu ükisasjade kuulmisele (kui teema on tuttav või üldlevinud ning kõne selge ja üldkeelne.
Ka kirjutamisoskuse arendamiseks suundutakse arvamuse väljendamisele (kirjad ja lühiesseed).
Keelstruktuure käsitletakse vastavalt vajadusele, kuid rõhk on õpitud keelematerjali õigel kasutamisel. Tähelepanu pööratakse õigete õpistrateegiate valikule ning Venemaaga/ Saksamaaga seotud kultuuriteadmiste omandamisele.
Teemavaldkonnad
Kutsevalik; inimene ja loodus, inimene ja ühiskond, inimene ja ajalugu.
Õpitulemused
• saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes) ning kõne on selge ja üldkeelne;
• loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel;
• suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist; kogub teemakohast infot mitmest tekstist;
• oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest);
• oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi;
• oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist;
• oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle;
• kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju;
• huvitub vene kultuurist;
• oskab valida sobivaid õpistrateegiaid ning neid vajadusel muuta.
B1.2 keeleoskustasemega keel (12.klass)
Hindamine
Tagasiside kas sõnalise hinnangu või numbrilise hinde vormis antakse igal kursusel kõigile osaoskustele kujundava hindamise käigus. Tunnustatakse aktiivsust ja tunnis kaasamõtlemist ning tehtud jõupingutusi. Vigu analüüsitakse nii, et see soodustaks õpitava mõistmist ning võimaldaks keelekasutust korrigeerida. Hindamise vormi ja aja teatab õpetaja kursuse alguses.
12.klassi (1 kursuse) lõpetaja hea õpitulemus on B1.2, rahuldava õpitulemusega õpilane on võimeline täitma B1.2 taseme oskused osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma ka kõrgema taseme nõudeid.
5.kursus (B1.2 keeleoskustase) Karjääri planeerimine
Põhirõhk on kirjutamisoskuse arendamisel ning keelemallide korrektsel kasutamisel.
Kirjutamisoskuse arendamiseks koostatakse jutustavat laadi tekste õpitud teemadel, s.h raamatute ja filmide ülevaadete / kokkuvõtete kirjutamine, muljete ja arvamuse avaldamine. Tähelepanu pööratakse õigekirjale, lausemallidele, kirjavahemärkidele ja teksti sidususele. Kirjutatakse nii lihtsaid olemetekste kui isiklikku laadi kirjeldavaid tekste (kirjad, jne), kus kirjeldatakse nii tegelikku kui kujuteldavat sündmust või vahendatakse kogemusi, tundeid, jne.
Lugemisel keskendutakse erinevate lugemisstrateegiate kasutamisele ja loetu mõistmisele (sh töö sõnaraamatuga). Jätkub pikemate tekstide lugemine (nt info otsimiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks).
Rääkimisoskuse arendamisel pööratakse erilist tähelepanu igapäevastes tüüpsituatsioonides toimetulekule; spontaansuse arendamiseks kasutatakse rollimänge ja arutelusid (erinevad suhtlusolukorrad).
Kuulamisoskuse arendamisel jätkatakse loomulikus tempos igapäevaeluga seotud teemadega. Pööratakse tähelepanu nii üldise kui üksikasjade mõistmisele (selge kõne korral). Kuulamise integreerimiseks rääkimisoskusega kasutatakse lihtsat väitlust (nt arvamuse avaldamine, nõustumine, mittenõustumine). Lisaks loomulikus tempos vahetule suhtlusele kuulatakse ka erinevaid tele- ja raadiosaateid, ettekandeid, loenguid (tuttaval teemal) või vaadatakse filme (kus loomuliku tempoga selge hääldusega kõnet toetab pildimaterjal).
Rõhk on osaoskuste integreerimisel ja häälduse ning intonatsiooni korrektsel kasutamisel. Suhtlemisel lähtutakse õpitava keele maa kultuurinormidest.
Keelstruktuure käsitletakse vastavalt vajadusele.
Teemavaldkonnad
Kutsevalik: vajalikkus ühiskonnale; info hankimine; CV koostamine, töövestlused; perekond ja sõbrad; inimene ja tema kodu; mina ja ühiskond.
Õpitulemused
• saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel ning kõne on selge ja üldkeelne;
• kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine); tekstides esitatud detailid ja nüansid võivad jääda selgusetuks;
• oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid;
• tuleb enamasti toime tüüpilistes suhtlusolukordades;
• kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel tuleb ette vigu;
• oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi;
• oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist;
• oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle;
• huvitub riigi kultuurist;
• hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust;
• oskab isiklikus kirjas vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi;
• arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme;
• oskab valida sobivaid õpistrateegiaid ning neid vajadusel muuta.