Õppeesmärgid:
Kursuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:
saaks süsteemse ülevaate teatri arengust antiigist kaasajani;
õpiks mõistma draamakunsti põhialuseid, teatritegemise spetsiifikat ja teatri tähendust meie kultuuris;
mõistaks eesti teatri kujunemist;
mõistaks seoseid kirjanduse, kunsti ja teatri arengus;
oskaks jälgida ja analüüsida teatrietendusi, näitleja ja lavastaja tööd;
oskaks lihtsamaid dramatiseerimisülesandeid;
huvituks näitekunstist, orienteeruks teatrikunstiga seotud põhimõistetes;
oskaks kirjutada retsensiooni.
Õppesisu:
Teatri tähendus ja funktsioonid
Teatri mõiste
Tutvumine erinevate teatrite kodulehtedega
Teatrialane kirjandus ja ajakirjandus, (ajakiri Teater. Muusika. Kino)
Retsensioon
Lavastajatöö. Teater kui kollektiivne kunst: lavastaja, näitleja, muusikakujundaja, kunstniku, valguskunstniku ja kostüümikunstniku roll lavastuse valmimisel
Kirjanduse ja teatri suhted: dramatiseering, stsenaarium, libreto, lavastus, etendus
Lavastuse stiil ja atmosfäär
Etenduse vastuvõtt ja teatrikriitika. Teatriarvustus
Draama olemus
Näidend. Draama mõiste. Tegelaskõne: dialoog ja monoloog, repliik ja remark
Tegelase analüüs: muutumatu ja muutuv tegelane, avatud ja suletud tegelane
Näitleja rolliloome
Draama keskendatus inimestevahelisele suhtlemisele ning elu teatraalsusele
Draamateose aeg ja ruum
Konflikt, intriig ja probleem. Draamateose kompositsioon. Vaatus, stseen
Lühiülevaade teatriajaloost antiigist nüüdisteatrini
Dramaatika žanrid
Dramaatika põhižanrid: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia
Ajaloolised žanrid: liturgiline draama, müsteerium, moralitee, miraakel
Commedia dell’ arte ja tänapäeva improvisatsiooniline teater
Performance ja happening
Farss, jant ja sketš
Koomika liigid: situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika
Kuuldemäng ja lugemisdraama
Sõnadeta lavastus
Tantsulavastus
Muusikalavastus
Eesti teatri ajalugu
Lydia Koidula ja August Wiera teater
Kutselise teatri sünd. Karl Menning
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine
Hommikteater
Lavastajad: Andres Särev, Kaarel Ird, Voldemar Panso, Jaan Tooming, Mati Unt, Merle Karusoo, Elmo Nüganen, Tiit Ojasoo, Kertu Moppel, Lembit Peterson jt
Nüüdisteater
Repertuaariteater ja projektiteater
Õpitulemused:
Kursuse lõpul õpilane:
eristab peamisi draamažanre, nimetab nende tunnuseid ja olulisemaid draamateoseid;
on lugenud läbi kaks draamateost ning analüüsib nende kompositsiooni ja tegelasi;
tunneb näitekirjanduse ja teatri põhimõisteid;
leiab seoseid kirjanduse, teatri, kujutava kunsti ja teiste meediumide vahel;
arutleb teatrietenduse üle, hindab selle väärtusi, analüüsib kujundikeelt ning sõnastab oma vaatamiskogemuse;
kirjutab teatriarvustuse, rakendades õpitud mõisteid;
teab olulisemaid tähiseid maailma ja eesti teatri ajaloost;
on külastanud õppeperioodi vältel vähemalt üht teatrietendust või vaadanud teatrietenduse salvestust;
seostab lavastust nii võrdlevalt kui ka eristavalt tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda ning üldinimlike probleemide ja väärtustega;
on osalenud õppekäigul mõnes Eesti teatris (vastavalt kooli võimalustele);
on koostanud esitluse ühe eesti näitleja kohta;
oskab kasutada internetipõhiseid teatrielu puudutavaid materjale.
Hindamine:
Ulatuslikumatest töödest peab õpilane:
koostama ettekande ühest ajakirja Teater.Muusika.Kino numbrist
koostama ja ette kandma esitluse ühest eesti näitlejast;
osalema teatri kodulehtede infootsimise tundides;
kirjutama ühe retsensiooni nähtud teatrietenduse kohta;
tutvub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi virtuaalnäitusega ja annab sellest klassis suulise tagasiside;
osalema õppekäigul ühte Eesti teatrisse. (Toimub vastavalt kooli majanduslikele võimalustele.)
Hindamine toimub arvestatud/mittearvestatud süsteemis.