Ainealane pädevus
Filosoofiakursusega taotletakse, et õpilane
omandab filosoofia õppimiseks vajaliku üldintellektuaalse tausta;
õpib elementaarsed mõisted ja käsitlusviisid, mida on vaja filosoofiliste küsimuste arutamiseks ja mis on olulised ainevaldkonna tähenduse mõistmiseks:
omandab teadmised filosoofia ajaloo perioodidest ja neid iseloomustavatest mõtteliinidest;
õpib lõimima fiosoofiaalaseid teadmisi teiste ainete omadega nagu ajalugu ja psühholoogia.
Üldeesmärgid
Filosoofiaõppe tuumaks on käsitleda arutlusteemasid filosoofilistest küsimustest filosoofilise mõtlemise vahenditega ning anda selle käigus ülevaade filosoofia ainevaldkonnast.
Õppeaine on moodustatud kolmest peamisest käsitlusalast:
filosoofia ainevaldkond,
filosoofiline mõtlemine,
arutlusteemad filosoofilistest küsimustest.
Filosoofia ainevaldkonna raames käsitletakse
filosoofia mõisteid, valdkondi, harusid, ajalugu ja rolli teaduste seas;
filosoofilise mõtlemise tehnikaid;
filosoofilisi küsimusi teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna kohta;
filosoofia akadeemilise uurimisvaldkonna tulemusi, mida esitatakse lihtsustatud ja didaktiliselt ots tarbe- kohasel kujul.
Läbivad teemad
Elukestev õppimine ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase aremenist isiksuesks, kes on valmis õppima kogu elu, kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, tegema mõistlikke karjääriotsuseid.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – õpilane tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses kultuurilistele arengusuundadele.
Kultuuriline identiteet – õpilane mõistab kultuuride muutumist ajaloos, mõttemaailma muutumist ning väärtustab kultuuride erinevusi.
Teabekeskkond – õpilane suudab kriitiliselt mõelda ja analüüsida.
Tehnoloogia ja innovatsioon – õpilane kasutab teabe hankimiseks kaasaegseid infoallikaid.
Väärtused ja kõlblus – õpilane järgib üldtunnustatud väärtuspõhimõtteid.
Hindamine
Hinnata tuleb eelkõige kätteõpitud arutlusoskust ja mitte keskenduda äraõpitud teadmiste hindamisele.
Sobivad arutluse puhul hindamismeetodid, mis hindavad õpilase töö samm-sammulist arengut (nt hinnata essee eri redaktsioone ja edasiminekut argumentatsiooni parandamisel).
Olulisemad hindamise viisid filosoofia kursuste raames on:
harjutuslikud ja loovad tunnikontrollid mõtlemise tehnikate valdamise kohta;
allikatekstidest lähtuvad didaktilised sõnastamise, olulise väljatoomise jms ülesanded;
essee koostamine;
kujundav hindamine, st jooksev ja tagasisidestav arutlustes ja rühmatöödes osalemise hindamine;
kokkuvõttev hindamine, st terminite ja materjali tundmise hindamine;
iseseisvad loovad tööd filosoofia vallas (nt kodulugemine, eri filosoofilise loome projektid jms);
argumentide ja selgituste hindamine vestluses.
Lõimimine
Filosoofia ainevaldkonnale spetsiifiliste teemade hulgas on esmalt mõtteliinid otseselt lõimitavad ajaloo aines õpitavaga;
Kirjandusega, kuna filosoofia teosed on sageli ka kirjanduse klassikaks;
Emakeele ja selle väljendusõpetusega (sh ka grammatikaga ja võõrkeeltega);
Matemaatika spetsiifiline keel, mis lõimub tihedalt filosoofilist loogikat puudutavate osadega õppeainest;
Teadmisviiside teema on lõimitav universaalselt kõigi ainetega, kuna selle teema sihiks ongi käsitleda teadmisviise, mis on rakendatud eri elualadel, ainetes, teadusharudes jne.
Lisaks eelnevatele on võimalik filosoofiat lõimida informaatika valdkonna ainetega, kui kasutada esseede kirjutamiseks, info otsimiseks, seminaride läbiviimiseks jms IKT vahendeid.
Füüsiline õpikeskkond
Kool teostab õppetööd koolis ja õppekäikudel.
Kasutatakse õppekirjandust, mida eesti keeles on olemas suur hulk sissejuhatavaid käsitlusi filosoofiast ja ainult üks spetsiaalselt Eesti gümnaasiumide konteksti jaoks kirjutatud kaasaegne universaalne filosoofiaõpik.