Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis;
mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;
arendab oma liikumisoskusi ja omab valmisolekut õppida uusi spordi- ja liikumisalasid;
järgib kehalisel tegevusel ohutus- ja hügieeninõudeid, teab, kuidas käituda liikumisel/sportimisel esineda võivate õnnetusjuhtumite korral;
jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeningu abil parandada;
on vastutustundlik, koostööaldis, kaaslasi austav, neid abistav ja nendega arvestav;
väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.
Kehalise kasvatuse õppeaine kirjeldus
Õppeaine kirjeldus kattub ainevaldkonna kirjeldusega.
Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
teab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning teeb regulaarselt kehalisi harjutusi;
teab tervise ja kehalise aktiivsuse seost ning kehalise koormuse mõju organismis toimuvatele muutustele;
leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
oskab kasutada ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ning teab, kuidas neid täiustada ja uusi oskusi omandada;
järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
suhtub hoolivalt keskkonnasse, harjutuspaikadesse ja inventarisse;
hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd ning kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi;
analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ning tegutseb kehalise vormisoleku nimel;
valdab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest, tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri ning teab tuntumaid sportlasi Eestis ja maailmas;
on teadlik kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.
Kursuste õpitulemused ja õppesisu
Esimene kursus – antakse teadmised kehalisest võimetest ja nende arendamise etappidest, tegeletakse kergejõustiku alade õpetamisega, sportmängudega ja võimlemise ja ujumisega tervisekeskuses
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
1. Kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile.
2. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid.
3. Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine.
4. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral.
5. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
6. Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordi eetika koodeks jms). Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel. Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
7. Teadmised kehalistest võimetest ja nende arendamisest- jõud, kiirus, vastupidavus, osavus, koordinatsioon
8. Kergejõustik
Kiir- ja tõkkejooksu eelharjutused ja tehnika, kestvusjooksu eelahrjutused ja tehnika, kaugushüppe-, eelharjutused ja tehnika, võimlemisharjutused kaugushüppe sooritamisel, kuulitõuge hooga.
9. Korvpall
Sööt ja lõige rünnakul, katted, mees- mehe ja maa- ala kaitse, korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mänguliste situatsioonide kaudu.
10. Ujumine: rinnuli ja krooli tehnika õpetamine
11. Võimlemine: jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele. Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil, poomil (T). Toenghüpe. Iluvõimlemise kombinatsioon vahendiga. Õpitud aeroobika põhisammude kordamine. Iluvõimlemine.
12. Eesti pärimustantsude mitmekülgsus ja rahvatantsude liigitus.Eesti ja teiste rahvaste seltskonnatantsud: perekonnavalss, polka. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine.
Teine kursus- suusatamise ja või liikumine käimiskeppidega terviseradadel, sportmängude alade tehnika täiustamine, võimlemisharjutuste mitmekülgne sooritamine erinevatel aladel. Ujumine –krooli ja rinnuli tehnika viimistlemine. Orienteerumine ja kergejõustiku alad.
1. Suusatamine: suusatehnika täiustamine erinevates maastikutingimustes, suusatamise tehnika põhialused.
2. Võrkpalli: suunatud palling ja pallingu vastuvõtt, ülalt sööt hüppelt ette ja taha, blokeerimine, pettelöögid.
3.Jalgpall: jalgpalluri individuaalne ettevalmistus ja oma tugevate külgede arendamine, tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mänguliste situatsioonide kaudu.
3. Ujumine: krooli ja rinnuli
4. Orienteerumine: erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine, läbitud raja analüüs.
5. Kergejõustik: kõrgushüpe, odaviske ja kettaheite tehnika tutvustamine, kiir- ja kestvusjooks, osalemine koolivõistlustel.
6. Võimlemine: õpitud elementide ja tehnikate kinnistamine
7. Õpitulemused
1. Teadmised spordist ja liikumisviisidest.
Selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis;
Oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks;
Oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid;
Omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi;
Tunneb õpitud kergejõustiku alade - ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
2. Võimlemine.
Sooritab akrobaatikas kombinatsiooni, suudab esitada õpitud harjutused kangil, rööbaspuudel. Esitab iluvõimlemise vahendiga (nt pall) elemente.
Suudab abistada kaaslasi harjutuste sooritamisel ja töötada rühmas. Valdab aeroobika põhisammustikku. Osaleb üksi või rühmaga võimlemispeol .
3. Kergejõustik
Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine.
Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuga arvestades nende võimeid ja huvi.
Sooritab kiirjooksu stardikäsklusega,
läbib pikamaajooksu distantsi keskmises tempos
sooritab testid kagushüppes, kiirjooksus, pikamaajooksus.
Teab aladel soojendusharjutusi ja suudab iseseisvalt neid sooritada.
4. Sportmängud
Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine. Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks sportmängudega arvestades nende võimeid ja huvi.
Osalemine koolisisestel korvpallivõistlustel osalejana või kaasorganiseerijana või vaatlejana.
Teab sportmängude soojendusharjutusi ja suudab iseseisvalt neid sooritada.
5. Suusatamine
Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine.
Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks suusatamise arvestades nende võimeid ja huvi.
Distantsi läbimine kasutades erinevaid sõiduviise. Osalemine kooli võistlusel.
6. Tantsuline liikumine
Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine.
Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega arvestades nende võimeid ja huvi.
Osalemine kooli võimlemispeol.
Teab lõdvestus ja venitusharjutusi ja oskab neid kasutada.
7. Orienteerumine
Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine.
Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks orienteerumisega arvestades nende võimeid ja huvi. Osalemine kooli valikorieteerumise päeval.
8 Ujumine
Demonstratsioon ja praktiline harjutamine. Suudab ujuda vabastiilis.
Kolmas kursus – antakse teadmised kehalisest võimetest ja nende arendamise etappidest, tegeletakse kergejõustiku alade õpetamisega, sportmängudega ja võimlemise ja ujumisega tervisekeskuses
Teadmised spordist ja liikumisviisidest
1. Kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile.
2. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid.
3. Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine.
4. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral.
5. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
6. Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordi eetika koodeks jms). Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel. Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
7. Kergejõustik: õpitud tehnikate täiustamine ja kinnistamine, kergejõustikualade kasutamine kehaliste võimete (vastupidavus, jõud, kiirus) arendamiseks, valmistumine kergejõustikuvõistlusteks ja osalemine koolivõistlustel.
8. Korvpall: õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus, ründe- ja kaitsemängu taktika, kohtuniku tegevus korvpallis.
9. Võimlemine: julgestamine ja abistamine, õpitud tehnikate viimistlemine ja kinnistamine. Riist- ja iluvõimlemisharjutuste lihtsustatud hindamine tunnis ja kooli võistlustel. Osalemine kooli võistlustel. Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine kehasõbralike harjutuste kaudu (jooga, pilates, tai chi vm). Eesti pärimustantsude mitmekülgsus ja rahvatantsude liigitus. Standard- ja ladinatantsud: fokstroti põhisamm, ruutrumba lahku liikumine ja soolopööre. Eesti ja teiste rahvaste seltskonnatantsud: perekonnavalss, polka. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine.
10. Ujumine: õpitud tehnikate kinnistamine ja viimistlemine
Neljas kursus – suusatamise ja või liikumine käimiskeppidega terviseradadel, sportmängude alade tehnika õppimine, võimlemisharjutuste mitmekülgne sooritamine erinevate aladel. Ujumine –krooli ja rinnuli tehnika viimistlemine. Orienteerumine ja kergejõustiku alad.
1. Suusatamine: suusatehnika kinnistamine, suusahooldus
2. Võrkpalli: õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus, kohtuniku tegevus võrkpallis.
3. Jalgpall: õpitud tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mänguliste situatsioonide kaudu. Mäng 4:4 ja 5:5. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Jalgpalluri individuaalne ettevalmistus: oma tugevate külgede arendamine.
5. Võimlemine: võimlemisharjutused erinevatel spordialadel ja venitusharjutused, võimlemine rakendusvõimlemine ja lihatreening.
6. Ujumine: õpitud tehnikate viimistlemine ja kinnistamine.
7. Orienteerumine: orienteerumisradade läbimine: suund-, valik-, rattaorienteerumine, orienteerumismatkamine.
Õpitulemused
Teadmised spordist ja liikumisviisidest.
Selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis;
Oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks;
Oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid;
Omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi;
Tunneb õpitud kergejõustiku alade - ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning omab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Võimlemine.
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) sooritab õpitud elementidest harjutuskombinatsiooni akrobaatikas, erikõrgustega rööbaspuudel, poomil (T), kangil (P) ja rööbaspuudel (P);
2) julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel.
Kergejõustik
Kursuse lõpul õpilane:
1) sooritab kiirjooksu stardikäsklustega;
2) läbib järjest joostes: noormehed 3000 meetrit, neiud 1000 meetrit.
Individuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine.
Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuga arvestades nende võimeid ja huvi.
Sportmängud
Kursuse lõpul õpilane:
1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu;
2) sooritab sportmängudes kooli poolt koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest.
Tantsuline liikumine
Kursuse lõpul õpilane:
1) tantsib ja analüüsib Eesti pärimus- või autoritantse, standard- ja ladinatantse ning teiste rahvaste seltskonnatantse;
2) kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja –stiile;
3) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.
Orienteerumine
Kursuse lõpul õpilane:
1) läbib kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja.
Ujumine
Suudab ujuda vabastiilis 200 meetrit.
Viies kursus – antakse teadmised kehalisest võimetest ja nende arendamise etappidest, tegeletakse kergejõustiku alade õpetamisega, sportmängudega ja võimlemise ja ujumisega.
1. Teadmised spordist ja liikumisviisidest. Kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele; kehalise koormuse mõjust organismile.
2. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu põhiprintsiibid, vahendid, meetodid ja vormid.
3. Enesekontroll iseseisval treeningul. Oma treenituse hindamine.
4. Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialadega tegelemisel. Traumade vältimine. Esmaabi enimlevinud traumade korral.
5. Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
6. Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordi eetika koodeks jms). Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel. Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
7.Teadmised kehalistest võimetest ja nende arendamisest- jõud, kiirus, vastupidavus, osavus, koordinatsioon
8.Kergejõustik: õpitud tehnikate täiustamine ja kinnistamine, valmistumine kergejõustikuvõistlusteks ja osalemine koolivõistlustel. Kohtuniku tegevus kergejõustikus.
9. Korvpall: õpitud elementide täiustamine ja kinnistamine mängus. Tänavakorvpalli tutvustamine, kohtuniku tegevus korvpallis, korvpall kui liikumisharrastus.
10. Põhivõimlemine: üldarendavad võimlemisharjutused vahendita ja vahenditega. Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele.
Eelnevalt õpitud aeroobika põhisammude kordamine. Võimlemiskavade koostamine.
Akrobaatika: kätelseis. Harjutused akrobaatikas, poomil (T), rööbaspuudel ja kangil (P). Toenghüpe. Iluvõimlemine (T).
Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel. Iluvõimlemise kombinatsioon, tantsulised liikumised (T), Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine kehasõbralike harjutuste kaudu (jooga, pilates, tai chi vm). Eesti pärimustantsude mitmekülgsus ja rahvatantsude liigitus. Standard- ja ladinatantsud: fokstroti põhisamm, ruutrumba lahku liikumine ja soolopööre. Eesti ja teiste rahvaste seltskonnatantsud: perekonnavalss, polka. Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine.
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) sooritab õpitud elementidest harjutuskombinatsiooni akrobaatikas, erikõrgusega rööbaspuudel, poomil (T), kangil (P) ja rööbaspuudel(P)
2) julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel.
Kergejõustik
Kursuse lõpul õpilane:
1) sooritab kiirjooksu stardikäsklustega;
2) läbib järjest joostes: noormehed 3000 meetriNeiud 1000 meetritIndividuaalne ja rühmatöö; vestlus ja arutelu; demonstratsioon, õppimine ja praktiline harjutamine; kaasõpilaste juhendamine.
Kõikide õpilaste võimalikult suur kaasamine tegelemaks kergejõustikuga arvestades nende võimeid ja huvi.
Sportmängud
Kursuse lõpul õpilane:
1) mängib võistlusmääruste kohaselt kahte sportmängu;
2) sooritab sportmängudes kooli poolt koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest.
Tantsuline liikumine
Kursuse lõpul õpilane:
1) tantsib ja analüüsib Eesti pärimus- või autoritantse, standard- ja ladinatantse ning teiste rahvaste seltskonnatantse;
2) kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja –stiile;
3) hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.
Orienteerumine
Kursuse lõpul õpilane:
1) läbib kaardiga harjutus- ja/või võistlusraja.
Ujumine
Suudab ujuda vabastiilis 200 meetrit